Osa omavalitsusi vabastab elanikke jäätmeveoga liitumisest kergekäeliselt

Kergekäeline korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine on üheks põhjuseks, miks tuli korraldada «Teeme Ära!» koristusaktsioon ja miks peaks seda mõnel pool juba kordama, arvab Peeter Eek keskkonnaministeeriumist. Foto: Margus Ansu

Eestis on omavalitsusi, kus korraldatud jäätmeveoga liitumisest on vabastatud ligikaudu kolmandik elanikest. Hiljutises riigikohtu tehtud analüüsis nenditakse aga, et senise kohtupraktika järgi peaks vabastamine olema äärmiselt erandlik.

Juba 2008. aastal tehtud riigikontrolli ülevaade juhib tähelepanu sellele, et omavalitsuseti erineb korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatute osakaal kohalikest elanikest mitmeid kordi. Vahemikuks toodi toona 0,1-28 protsenti. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et praegu on mõnel pool vabastatuid isegi rohkem kui 28 protsenti.

«Keskkonnaministeerium ei kogu kohalikelt omavalitsustelt vabastamise kohta andmeid, kuid jäätmekäitlejate liidu seminaridel on vedajad maininud markantsemate näidetena Põltsamaa linna ja Türi valda, kus jõustunud korraldatud jäätmeveo lepingu raames on vabastatud ka üle 30 protsendi algselt nimekirja kantutest,» avaldas ta.

Põhjuseid mitu

Sellele, miks vabastuse saanute osakaal niivõrd palju kõigub, on mitmeid põhjusi. «Erinevused algavad sellest, millised kinnistud on kohalikud omavalitsused üldse jäätmevaldajate registrisse kandnud,» märkis Eek ja tõi näite omavalitsustest, kes kandsid algselt jäätmevaldajate registrisse ka selliseid kinnistuid, kus asus vaid kaev või alajaam. Loomulikult arvati sarnased kinnistud hiljem nimekirjast välja.

Samas on piirkondi, kus korraldatud jäätmeveoga liitumisest on vabastuse saanud ka need kinnistud, kus ikkagi elatakse ja prügi tekitatakse. Enamasti on tegu eramajade või siis suvilatega. Kohtud on aga korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisega seotud vaidluste puhul asunud seni üsna üheselt mõistetavale seisukohale: põhjendus, et maja või suvilat kasutatakse harva ja jäätmeid tekib vähe, ei ole piisav, et isik liitumisest vabastada. Samuti ei ole kohtud piisavaks pidanud lubadust, et suvilas tekitatud prügi võetakse linna kaasa ja visatakse sealsesse konteinerisse. Kui inimesel on korter, maja ja suvila, siis on tuleb tal korraldatud jäätmeveoga liituda kõikides kohtades.

Tagajärjed

Eek tõi välja, et elanike kergekäelisel vabastamisel on ka omad tagajärjed. «Mugav jäätmevabadus» on tema sõnul üks põhjustest, miks meil jätkub kodune prügipõletamine, jäätmete vedamine võõrastesse konteineritesse ja avalikesse pakendikonteineritesse. «Neist viimane on omakorda põhjus, miks meil ei ole piisavalt pakendikonteinereid ja miks mõnes neist on vaid ca 10-sentimeetrine ava.»

Teisalt võib vabastatute suur hulk tõsta ka jäätmeveo teenuse hinda. Jäätmevedaja teeb omavalitsuse korraldatud konkursile hinnapakkumise kindlat kliendibaasi arvestades. Kui omavalitsus vabastab jäätmeveoga liitumise kohustusest suure hulga inimesi, on vedajal «täiesti sisuline põhjus eeldada hinnatõusu», sest pakkumise tingimused on muutunud.

«Ehk teiste sõnadega: suurem lahkus vabastatute suhtes võib lisaks prügikoristamise ühistele kuludele ja muule sarnasele tuua kaasa ka mõneti kõrgemad teenusehinnad nendele, kes teenust siiski kasutavad,» rääkis Eek.

Põhjamaades vabastust pole

Veel osutas ministeeriumi esindaja Põhjamaade praktikatele, kus on jäätmeveoga liitumise kohustusest praktiliselt võimatu vabaneda.

Soomes, kus toimiti varem Eesti praeguse mudeliga sarnaselt, oli vabastatud ca üks-kaks protsenti majapidamistest. Praegu Soome seadused vabastuse võimalust ette ei näe.

Samuti pole vabastamine põhimõtteliselt võimalik Taanis.