Juhtkiri: korras rahandusega Euroopa poole

Foto: Urmas Nemvalts

Viimastel päevadel on Eestiski enneolematult aktiivselt arutatud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu üksikasju ning võimukoalitsioon kiirustab selle vastuvõtmisega riigikogus.

Arutelud, mis küll laiema avalikkuse ees on ajaliselt langenud lühikesse perioodi, on olnud kahtlemata hädavajalikud. Ülejala tehtud otsused võivad sisaldada vigu, mille korrigeerimine kunagi hiljem oleks väga valulik – kui see ülepea võimalikuks osutub.

Samas on selge, et Euroopa Liit tervikuna ei vaja mitte ainult piltlikult öeldes tulekahju kustutamist, vaid ka ennetustööd, mis aitaks tulevikus punast kukke kontrolli all hoida. Eile Euroopa Parlamendis vastu võetud, meedias ka kuuspakiks (ingl six-pack) nimetatud seaduste pakett peaks olema just niisugune abinõu.

Ühest küljest on see kindlasti samm edasi stabiilsema majanduskeskkonna poole, teisalt näitab tihti «suurepalgaliste jututoaks» tituleeritud parlament sellega oma tugevnevat positsiooni ja rolli ELi käekäigu kujundamisel.

Keskotsuste tähtsuse suurenemises on sageli nähtud liikmesriikide volituste piiramise, nii-öelda Euroopa Ühendriikide poole liikumist. Eilsete otsuste valguses võime aga öelda, et kui tahame teatud ühtset majandusruumi (millest ka meie oleme ju aastate jooksul märkimisväärset majanduslikku kasu saanud), tulebki meil ka sagedamini kui seni ühtsed seisukohad kujundada.

Seega – ärgem maaligem seinale tonte. Eeskätt peaks ühtsed otsused ses kontekstis tähendama kokku lepitud reeglitest kinni pidamist, vajadusel sanktsioonide survel.

Nii-öelda kuuspakk tugevdab, vähemalt paberil, olemasolevat stabiilsus- ja kasvupakti. Lisaks liikmesriikide eelarvepuudujäägi ja riigivõla tõhusamale jälgimisele võetakse vaatluse alla hulk uusi näitajaid.

Veel ei ole täpset selgust, kuidas hakkab Euroopa Komisjon käituma, kui üht või teist riiki hakkab ähvardama kinnisvara- või palgakasvumull, kuid komisjoni volitused ja pädevus on edaspidi selgelt laiemad.

Eile Strasbourgis langetatud otsustes sisalduvad ka trahvinõuded. Näiteks võib tulevikus euroala liikmesriik saada trahvi kuni 0,2% SKTst, juhul kui võltsitakse statistikat. Oluline on seegi, et trahvid – Euroopa Komisjoni ettepanekul – tõepoolest ka rakenduvad, juhul kui riik midagi ette ei võta.

Kuid mõistagi ei ole sanktsioonid, esialgu hoiatamine ja hiljem trahvimine, eesmärk omaette. Euroopa rahandus tuleb korda saada ning see peaks igale eurooplasele nüüdseks klaar olema.