/nginx/o/2011/09/28/770440t1ha64c.jpg)
Brüsseli konkurentsiametnikud on korraldanud läbiotsimised Vene energiahiiu Gazpromi ja selle klientide kontoritesse, kahtlustades turu kuritarvitamist.
Brüssel tegi haarangu Gazpromi kontoritesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käivitunud monopolivastane uuring, mis on kantud ELi soovist muuta gaasiturud avatumaks, pahandab ilmselt Moskvat ning paneb aluse poliitiliselt pingelisele ajajärgule Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes.
Üllatuslikud haarangud viidi läbi 20 asukohas 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi territooriumil, sealhulgas Gazpromi kontorites Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis.
Käsile võeti ettevõtted, mida kahtlustatakse konkurentsireeglite rikkumises või mis võivad omada vastavasisulist informatsiooni.
«Uurimine keskendub toormemajandusele, kus võidakse ühepoolselt või lepingute kaudu takistada või aeglustada konkurentsi,» ütles Euroopa Komisjon.
«Komisjon kahtlustab, et tegemist on keelupoliitikaga, näiteks turgude jagamise, võrgustikule ligipääsu takistamise, tarnete mitmekesistamise takistamise, samuti aga võimupositsiooni kuritarvitamisega muuhulgas liiga kõrge hinna küsimise teel.»
RWE kinnitas, et läbi otsiti nende kontorid Essenis ja Prahas. Eon ütles, et haarang sooritati Eon Ruhrgasi kontoritesse Essenis. Läbi otsiti ka Austria grupi OMV kontor.
«Me tervitame uuringut ja teeme igakülgset koostööd ELi võimudega,» ütles RWE Financial Timesile.
Brüssel üritab edendada ühenduste loomist liikmesriikide gaasi- ja elektrivõrkude vahele, tundes muret konkurentsi puudumise üle, milles näeb kõrgete hindade põhjust ja ohtu energiajulgeolekule.
EL sõltub neljandiku gaasivajaduse osas Vene tarnetest. Gaasitülid Venemaa ja Ukraina vahel on tekitanud Euroopas tõsiseid tarnekatkestusi, viimane selline vahejuhtum leidis aset 2009. aasta jaanuaris.
EL usub, et avatud turgude olukorras saaks kriisi puhul tarneid üle Euroopa paindlikult ümber suunata. Oma viimase vastuvõetud meetmega üritab EL välistada olukorda, kus teatud turgudel kontrollib gaasitarneid ja -võrkusid seesama ettevõte.
Komisjoni uuring võib kesta aastaid. Ametnikud rõhutavad, et haaranguid ei tohi tõlgendada süüdistustena. Euroopa konkurentsiametil on volitused süüdimõistva otsuse korral ettevõtetele kopsakaid trahve määrata.
Gazprom kinnitas haaranguid nende kontoritesse Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis ning ütles, et «teeb oma parima täitmaks täiel määral oma lepingulisi kohustusi klientide ees, pakkudes samal ajal täielikku tuge ja toetust Euroopa Komisjoni ametnikele uuringutes, mis kuuluvad ELi konkurentsireeglite jõustamise igapäevatöö juurde».
Üks signaal haaranguteks lähtus Leedust, mis kaebas jaanuaris ametlikult Brüsselile, et Gazprom kuritarvitab oma võimupositsiooni riigi peamise gaasitarnijana ning takistab sealse energiaturu liberaliseerimist.
Vilniuse sõnutsi ohustab Gazpromi tugev haare sealsete gaasitarnete ja -võrkude üle Leedu pikaajalist energiajulgeolekut.
«Meie hinnangul on monopolistliku gaasitarnija majanduslik ja poliitiline surve suunatud Leedu gaasisektori ümberkorraldamise vastu, takistamaks teiste tarnijate sisenemist turule,» ütles tookord Leedu energiaministeerium. Gazprom eitab seda.
Copyright The Financial Times Limited 2011.