Vallandatud Vene rahandusminister Aleksei Kudrin valas välja oma viha Kremli kasvavate kulutuste peale, mis seavad ohtu kogu majanduse.
Kudrin lajatas Venemaa kulutuste pihta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kudrini kiirkorras kukutamine rahandusministri ametikohalt pärast avalikku kokkupõrget ametisoleva presidendi Dmitri Medvedeviga šokeeris investoreid, kes nägid temas Venemaa finantsstabiilsuse valvurit.
Oma esimeses avalikus sõnavõtus pärast vallandamist üritas Kudrin ühtlasi kummutada kuulujutte, nagu ihaldanuks ta ise peaministri ametit. Ühtlasi ütles ta, et oli üritanud esitada lahkumisavaldust juba veebruaris – kasvavate eelarvekulutuste tõttu.
«Kuude kaupa, vaatamata minu mitmetele, sealhulgas avalikele vastulausetele, võeti eelarvepoliitika valdkonnas vastu otsuseid, mis kahtlemata kasvatasid eelarvega toimetuleku riske,» seisab Kudrini pressiteates.
«Nimetatud eelarveriskid, mis ennekõike on seotud kasvavate kulutustega militaar- ja sotsiaalsfääris, laienevad vältimatult majandusele tervikuna.»
Vene president Medvedev vallandas Kudrini esmaspäeval pärast seda, kui viimane keeldus teenimast tema tulevases valitsuses, tuueks põhjenduseks erimeelsused eelarvepoliitika vallas. Medvedev nõustus vahetama ametikohad praeguse peaministri Putiniga, nagu nädalavahetusel avalikkusele teatavaks tehti.
Harvaesinevat avalikku vastasseisu tõlgendati kui isiksuste konflikti, omistades Kudrinile peaministriks pürgimise ambitsioone.
Analüütikud ütlevad aga Kudrini värske vihapurske valguses, et minister oli ilmselt üha enam frustreeritud järjest lõdveneva eelarvepoliitika pärast, mille tõttu Vene riigieelarve säästulävi on roninud 120 dollarilise naftabarreli tasemele – muutes Venemaa majanduse üha enam toormehindade mängukanniks.
Kudrin oli algatanud meetmed riikliku varafondi loomiseks kõrgete naftahindade arvelt. Need reservid haihtusid aga praktiliselt üleöö, kui Vene majandust tabas 2008. aastal naftahindade järk langus.
Reitinguagentuur Standard & Poor's ütles, et kuigi Vene reiting Kudrini lahkumise tõttu koheselt ülevaatamisele ei lähe, «võivad katsed eelarvet kärpida ilma Kudrinita keerukamaks osutuda».
«Rollide ja personali muutused pärsivad Venemaa võimet pista rinda selliste väljakutsetega nagu riigi pikaajalise kasvupotentsiaali tugevdamine.»
Venemaa Kõrgema Majanduskooli mõjukas rektor Jevgeni Jasin ütles, et Kudrini reaktsiooni näol on tegemist harvaesineva lõhestumisega Vene poliiteliidi ridades, mis annab tunnistust võimu ümberkorraldamisega seotud pingete suurusest.
Rahustamaks investorite närve tõttas Putin kuulutama Kudrini kohusetäitjaks mainekat rahandusministeeriumi ametnikku Anton Silvanovit. Majanduse ja rahanduse eest vastutava asepeaministri kohustused saab aga enda kanda liberaalne esimene asepeaminister Igor Šuvalov.
Vähemalt näiliselt jättis Kudrini kukkumine Vene raha- ja aktsiaturud suhteliselt külmaks, rubla hakkas eile dollari suhtes kosuma. Analüütikud juhtisid aga tähelepanu sellele, et keskpank on rubla toetuseks jõuliselt sekkunud, esmaspäeval läks sel eesmärgil käiku ligikaudu 2 miljardit dollarit.
VTB Capitali vanemstrateegi Nikolai Podguzovi hinnangul on Venemaa keskpank müünud alates läinud nädala keskpaigast ligikaudu 6 miljardit dollarit, sealhulgas esmaspäeval 2,4 miljardit dollarit.
Copyright The Financial Times Limited 2011.