Eurotsoonis tekkis Kreeka teise 109 miljardi eurose päästepaketi tingimuste asjus uus lõhe: kõrgete ametnike sõnutsi nõuavad tervelt seitse bloki 17 liikmest, et eraviisilised laenuandjad neelaksid alla kavandatust kopsakamad kaotused.
Euroalas tekkis Kreeka küsimuses uus lõhe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kasvab mure, et Ateena vajab palju rohkem raha, kui alles kaks kuud tagasi arvati.
Vallandunud vaidlused ähvardavad lammutada koost kokkuleppe, mis erasektori võlakirjahoidjatega juulikuus suure vaevaga saavutati.
Erasektorile karmimate kaotuste nõudjate eesotsas on Saksamaa ja Holland. Prantsusmaa ja Euroopa Keskpank seisavad raevukalt sellise sammu vastu, kartes, et võlakirjaleppe lahtikoukimine võib vallandada järjekordse Euroopa pankade aktsiate müügi laine, mille kontodel on olulistes kogustes Kreeka ja teiste perifeeriate võlakirju.
Kõrgete Euroopa ametnike sõnutsi on võlakirjahoidjate diili ümbertegemise küsimuses tekkinud suur lahkmeel, mis võib põhjustada Kreeka võla peatse ja senikardetust suurema restruktureerimise.
Isegi Saksamaal on ametnikud eriarvamusel selle suhtes, kas erasektorilt ikka tuleks suuremaid kaotusi nõuda.
«Ka Saksamaal on karmi liini mehi ja mõõdukaid mehi,» ütles üks kõrge Euroopa ametnik. «Ja karmi liini mehed nõuavad karme kahjumeid.»
Majanduslanguse ja kasinusmeetmete aeglase rakendamise tulemusel on Ateena rahavajadused eelolevaks kolmeks aastaks ületanud suvel prognoositud 172 miljardi euro piiri. Puudujäägi suuruse määravad rahvusvahelised laenuandjad kindlaks järgmise paari nädala jooksul.
Berliin on juba pikemat aega soovinud, et võlakirjade hoidjad abipaketti suurema panuse annaksid, nagu ka rahandusminister Wolfgang Schäuble viimasel ajal korduvalt rõhutab.
Läbirääkimistega kursisolevate isikute sõnutsi on sakslaste pealekäimine nüüd tunduvalt intensiivistunud. Euroala rahandusministrid olid lootnud esmaspäeval Kreeka abiraha ülekandele alla kirjutada, kuid nüüd on oodata otsust, et 8 miljardi euro eraldamine otsustatakse alles kahe nädala pärast toimuval kriisikoosoleul.
Üldisel arvatakse, et Berliin annab lõpuks rahaülekandeks loa. Ühe kõrge ametniku kinnitust mööda tahavad aga mõned Saksa poliitikud sel juhul pankadelt suuremat panust korstnassekirjutamiste või võlakirjavahetuste kujul, kajastamaks Kreeka võlakirjade väärtuse järsku langust alates juulist.
Juulikuise abipaketi tingimustesse sai kirja, et võlakirjade hoidjad vahetavad umbes 135 miljardi euro väärtuses hiljemalt 2020. aastaks aeguvaid Kreeka võlakirju uute, Euroopa Liidu poolt tagatud võlakirjade vastu, mille tagasimaksmise tähtajad ulatuksid aastakümnete taha.
Nimetatud diil tähendas võlakirjade hoidjatele 21-protsendilisi kaotusi. Paljud Saksa ametnikud ütlevad, et neid sunniti kirjutama alla kaubale, mis oli pankade suhtes liialt leebe.
Copyright The Financial Times Limited 2011.