Alko1000: kui õlletehased hakkavad poliitikat tegema, on midagi väga valesti

Alko1000 juht Einar Visnapuu. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Läti piirikaubanduse üks esimene tegija, Alko1000 kaupluste juhataja Einar Visnapuu sõnul on sel aastal Läti poodide läbimüük küll kasvanud, kuid õlletootjad pingutavad arvudega tõenäoliselt üle. Teda häirib ka see, et kui õlletootjad hakkavad poliitikat tegema.

Tänane Postimees kirjutas, et Eesti Õlletootjate Liidu värsketest andmetest selgub, et esimesel poolaastal kasvas õlle müük Läti piiril 80 protsenti. Lahja alkoholi ehk siidri ja long drink’i läbimüük suurenes aga lausa 3,4 korda. Õlleliidu andmetel müüdi Läti piirile kuue kuuga 12,6 miljonit liitrit õlut ja 2,2 miljonit liitrit siidrit.

«Müük on sel aastal olnud tore. Kui palju me rohkem müüme, ei tea, aga kindlasti müüme rohkem. Poed on rahvast täis ja pidu käib,» kostis Visnapuu, kes opereerib Läti piiri ääres nelja kauplust. Aga kas 80 protsendiline tõus, millest räägivad õlletootjad, on reaalne? «Ei usu seda. Ma arvan, et õlletootjad on seda üle paisutanud,» lisas ta.

Visnapuu on arvamusel, et mais, juunis ja juulis lähevadki alkoholi müüginumbrid üles. «Ka Eestis müüakse alkoholi rohkem kui varem. Praegu ongi alkohoolsete toodete hooaeg ja neid peabki müüma. Siin pole midagi üllatavat.» Huvitava märkusena tõi mees välja, et viimasel ajal kasvab Alko1000 poodides rohkem hoopis Läti õllede müük. Kui varem ostsid eestlased peamiselt vaid Eesti õllepruulide toodangut, siis nüüd on nad enda jaoks leidnud ka lõunanaabrite õlu, selgitas Visnapuu.

Piirikaubanduse pioneer on üleüldse Eesti õlletootjate jutu suhtes kriitiline. «Nad süüdistavad kogu aeg riiki, aga naljakas on see, et A. Le Coq teenib 13 miljonit eurot kasumit ja Saku sai 10 aasta suurima kasumi. Milles riik süüdi on? Kas selles, et liiga suur kasum tuli?» küsis Visnapuu.

«Ma arvan seda, et kui õlletehased hakkavad poliitikat tegema, on midagi väga valesti. Riik ja valitsus teavad ise väga hästi, mida nad teevad. Ei saa olla nii, et mingi erasektori monopoolne firma hakkab rääkima, kuidas asjad on. Äkki nad peaks Eesti riigi endale võtma ja seda majandama hakkama!» ironiseeris Visnapuu.

Elu maal aktiivsem kui kunagi varem

Kuigi Visnapuu tunnistas, et riik kaotab Läti piirkaubanduse tõttu aktsiisitulu, saab ta teisel moel ka palju tagasi: näiteks pole elu Lõuna-Eesti piiri ääres kunagi varem nii aktiivne olnud. «Varem oli elu ainult Tallinnas, aga täna käib elu maapiirkondades väga ägedalt. Ja seda tänu piirikaubandusele. Kaks aastat tagasi ei teatud sellest kandist üldse midagi,» sõnas mees. 

Kaupmees on veendunud ka selles, et piirikaubandus võinuks tekkida juba palju varem. Mäletatavasti kerkisid esimesed poed Valka ja Iklasse 2015. aasta lõpus. «Meie arvates võinuks veel kuskil kolm aastat varem pihta hakata. Üks aasta oleks üles töötamise peale kulunud ja siis oleks müük käima läinud,» selgitas mees.

Aga rahva viis Lätti alkoholi järele ikkagi kõrge aktsiis? Visnapuu pole sellega nõus. «Rahva tõi piiripoodidesse eeskätt meedia ja alkoholitootjate lobi, mitte aktsiisitõusud,» leidis ta. Seetõttu on ta kindel, et kui Eesti riik peaks näiteks lahja alkoholi aktsiise langetama, ei muutuks piiril mitte midagi.

«Eestlast tänasel päeval enam Lätist ära ei too. Ükskõik kellega kohtud, ikka öeldakse, et lähen Lätti, ostan seda ja toda või puhkan või sõidan niisama ringi. Isegi pidutsemas käiakse Lätis, näiteks ööklubid on Riias odavamad. Vaadake, palju maksab hotell Pärnus! Need on Moskva hinnad!» lõpetas Visnapuu.