Valitsus toetas maksuvõlgade sissenõudmise tõhustamist

Peaminister Jüri Ratas. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Valitsus toetas neljapäevasel istungil maksukorralduse seaduse muutmist, mis tõhustaks tulevikus maksuvõlgade sissenõudmist ja laiendaks inimeste ringi, kellelt saaks maksuvõlgu sisse nõuda. Sama eelnõuga lisatakse kohustus kanda töötajate registrisse töö asukoht ja selle koormus.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõudma hakata ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus täiendavalt maksuvõla andmetele avalikustama ka teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Eelnõuga leevendatakse ka maksukohustuste täitmisega seotud rahalist lisakoormust. Ajatatud maksuvõlalt tasumisele kuuluvat intressi saab hakata lugema ettevõtlusega seotud kuluks, mistõttu ei kuulu see enam maksustamisele tulumaksuga. Ühtlasi täiendatakse regulatsiooni tingimusega, et kui maksumenetlus venib põhjendamatult maksuhaldurist lähtuvate asjaolude tõttu, tekib võimalus põhjendamatult viivitatud perioodi eest tasumisele kuuluvalt maksusummalt intresse mitte arvestada.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhalduril säilib kontroll ja võimalus igal ajahetkel vajadusel sekkuda.

Töötamise registrisse hakatakse muudele andmetele lisaks kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on statistikaametile vajalikud riikliku statistika kogumiseks.