Tants Oviiri sunddividendide ümber: väikeaktsionäride liidu esindaja asus öeldut eitama

Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti Väikeaktsionäride Liidu (EVAL) kõneisik Margus Moor, kes veel kolmapäeval rääkis BNS-ile, et Liisa Oviiri sunddividendide eelnõu on nende koostatud, hakkas neljapäeval seda eitama, saates muuhulgas laiali pressiteate, milles süüdistab BNS-i «teadlikult lugeja eksitamises».

Eesti Väikeaktsionäride Liidu (EVAL) kinnitusel sisaldab BNS-i vahendusel ilmunud artikkel «Oviiri sunddividendide eelnõu tuli hämara rahastusega MTÜ-st» moonutatud informatsiooni ja valeväiteid ning kaalub Pressinõukogusse pöördumist. «Antud artiklis on eelnõu autori kirjeldamise osas ajakirjanik tahtlikult või tahtmatult lugejaid eksitanud, mille tõttu kaalub EVAL pressinõukogusse pöördumist,» märkis Moor neljapäeval avaldatud pressiteates.

BNS-i peatoimetaja Kalev Korvi sõnul selgub aga BNS-i ajakirjaniku ja Margus Moori telefonivestluste salvestustelt, et Moor ise on asunud vassima. «Ajakirjanik küsis Moorilt üheselt Liisa Oviiri poolt riigikogu menetlusse antud eelnõu kohta, mille osas kinnitas Moor sõnaselgelt, et see on EVAL-i kaasabil koostatud. Täpselt nii kajastas BNS seda teemat ka oma kolmapäeva õhtuses uudises. Pärast uudise avaldamist aktiviseerus Oviir,  kes polnud teema sellise kajastusega rahul, kuid BNS-i pakutud võimalust vastulauseks siiski ei kasutanud. Neljapäeva hommikul asus aga Moor BNS-i ajakirjanikku ründama, üritades väita, et kolmapäevastel telefonivestlustel rääkis ta hoopis ühe teise eelnõu kavandist. Ometi seda telefonivestluste salvestistelt kuulda pole, vastupidi, Moorilt küsiti Oviiri esitatud eelnõu kohta ja selle osas jagas Moor ka selgitusi, mainides ka ise nii Oviiri kui ka eelnõu riigikogu menetlusse andmist,» rääkis Korv.

Ta lisas, et BNS  kaitseb hea meelega oma õigusi Pressinõukogus, seda enam, et telefonivestluse salvestistelt on üheselt mõistetavalt aru saada, et Moori neljapäevast reageeringut saab pidada vassimiseks. Ühtlasi on Moor oma neljapäevases pressiteates omistanud BNS-i ajakirjanikule Huko Aaspõllule väiteid, mis ei vasta tõele. Nii väidab Moor, et selgitas BNS-i ajakirjanikule, et see eelnõu, mille EVAL esitas õiguskomisjoni ja see eelnõu, mille Liisa Oviir algatas, on kaks erinevat eelnõud ning mille autorid on ka erinevad. «Tegelikult ei puudutanud ajakirjanik vestluses Mooriga kordagi mõne teise eelnõu teemat, mistõttu ei tõstatunud kordagi ka võimalus erinevaid eelnõusid võrrelda või selle kohta selgitusi jagada,» märkis Korv.

OSALINE ÄRAKIRI AJAKIRJANIKU JA EVAL-i KÕNEISIKU MARGUS MOORI VESTLUSEST:

Aaspõllu: Ma saan aru, et see eelnõu, mis Oviir nüüd on parlamendile esitanud, on suures osas teie büroost pärit, et see sisend tuli teie büroost, ma ei tea, kui palju Oviir seda nüüd kõpitses, aga küsimus on selles, et kes selle eelnõu ikkagi lõpuks kokku kirjutas?

Moor:  Tõepoolest, see tuli meilt, see tuli Eesti Väikeaktsionäride Liidult, mitte küll päris sellisel kujul, nagu ta sinna on esitatud, seda on seal modifitseeritud. Ehk ilmselt Liisa Oviir oskab ise paremini selgitada, millist sisendit ta veel kasutas, ilmselt tal oli midagi veel, sest täpselt samasugusena ta pole jõudnud sinna riigikogu menetlusse. Aga tõepoolest, see tuli meie büroo kaudu.

Aaspõllu: Kas te kirjutasite selle eelnõu ise või tuli see veel omakorda mõnest advokaadibüroost?

Moor: Kas te küsite, kas mina konkreetselt isiklikult kirjutasid seda?

Aaspõllu: No ma ei tea, kes selle kirjutas, keegi pidi ju selle taga olema?

Moor: No mina aitasin sinna kaasa ja seal oli veel inimesi, kes oma õla alla panid. Täpselt, liidu liikmed panid õla alla.

Aaspõllu: Kui me viimati meenutame mõnda seadust, mida sai nii pushitud, näiteks sõidujagamise platvormi asi, siis see väidetavalt kirjutati Soraineni büroos suuresti valmis. Kas ka antud juhul võis ka olle tegemist Soraineniga.

Moor: Ei, antud juhul ei olnud tegemist Soraineniga.

Edasi selgitas Moor Oviiri esitatud eelnõu sisu, rõhutades, et seda pole mõtet seostada pelgalt BLRT väikeaktsionäridega.

Väikeaktsionäride liidu esindaja kinnitas eelnõu kirjutamist

Veel eile kinnitas MTÜ Väikeaktsionäride Liit, et just nemad kirjutasid sunddividendide eelnõu, millega hiljuti sotsiaaldemokraat Liisa Oviir riigikogu ette tuli. Oviir rääkis veel sel nädalal, et kirjutas eelnõu ise.

«Tõepoolest. See tuli meilt. See tuli Eesti Väikeaktsionäride liidust. Mitte küll päris sellisel kujul, nagu see sinna on esitatud. Seda on seal natukene modifitseeritud,» ütles Eesti Väikeaktsionäride Liidu õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor kolmapäeval BNS-ile.

«Ehk Liisa Oviir oskab ise paremini selgitada, millist sisendit ta veel kasutas. Ilmselt oli midagi veel, sest päris samal kujul ei ole see jõudnud riigikogu menetlusse. Aga tõepoolest – see tuli meie büroo kaudu,» lisas Moor. «Mina aitasin [eelnõu kirjutamisele] kaasa ja seal oli veel inimesi, kes oma õla sinna alla panid.»

Kolmapäeval BNS-il Oviiri tabada ei õnnestunud, kuid veel teisipäeval rääkis Oviir, et kirjutas sunddividendide eelnõu ise. «Mina kirjutasin selle teksti kokku. Mul on juristina piisav kogemus olemas,» ütles Oviir. «Kirjutasingi! Ja ma rääkisin inimestega läbi neid teemasid. Aga minul on juriidiline haridus ja mina rääkisin, panin selle ploki sinna sisse, ma võin selle kokku kirjutada,» lisas Oviir ja katkestas kõne.

Teised poliitikud ja ettevõtjate esindajad on kriitiliselt suhtunud Oviiri mõttesse sunddividende maksta. Sellest kirjutas ka eelmisel nädalal Postimees. Isegi tema erakond ei ole sellele partei ametlikku toetust andnud, ütles riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nõunik Andri Maimets.

Vaikselt, aga kindlalt riigikokku

Samas asus Oviiri eelnõud otseselt toetama eelnõu välja töötanud MTÜ Eesti Väikeaktsionäride Liit, mille õiguspoliitika toimkonna juhi Margus Moori toetusavaldus teisipäeval meediale edastati. Eesti Väikeaktsionäride Liit on asutatud 2017. aasta 10. mail Mustamäe korterisse. Liitu kuulub selle kodulehe andmetel 20 erineva taustaga inimest ja kaks ettevõtet. Teiste hulgas hulk advokaate ja ka näiteks BLRT väikeaktsionäri tütar Anastassia Kovalenko.

Kuu peale asutamist ehk 12. juunil saatis vast asutatud MTÜ kuueleheküljelise põhjaliku pöördumise riigikogu õiguskomisjonile, kus teeb komisjonile muuhulgas ettepaneku kehtestada Eestis võimaluse väikeaktsionäridel nõuda dividendide väljamakset.

«Eesti õiguses puudub õiguskaitsevahend väikeinvestorile olukorraks, kus ühing teenib pikema aja vältel kasumist, kuid ei maksa teenitud kasumit dividendidena välja, vaid kannab kasumi pidevalt edasi või paigutab reservidesse olukorras, kus see ei ole mõistliku ettevõtja hinnangul vajalik,» seisab liidu juhi Maarja Tosso allkirja kandvas pöördumises.

«Näiteks Soome regulatsiooni kohaselt on vähemusaktsionäril õigus nõuda vähemalt poole majandusaasta kasumi jaotamist dividendidena, kui korralisel üldkoosolekul nõuab seda vähemalt 1/10 kõigi aktsiatega esindatud aktsionäridest,» lisas Tosso.

Sama aasta novembris korraldas Eesti Väikeaktsionäride Liit konverentsi, kus lahkas väikeaktsionäridega seonduvat. Muuhulgas tegi ettekande advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Karin Madisson. Ta märkis oma ettekandes, et tema hinnangul on väikeaktsionäride regulatsiooni peamiseks kitsaskohaks asjaolu, et Eesti seadusandluse kohaselt ei ole äriühingutel kohustust jagada aktsionäridele dividende, kui enamusaktsionärid on dividendide maksmisele vastu.

Samuti astus väikeaktsionäride liidu konverentsil üles Tartu Ülikooli õigusteaduskonna äriühinguõiguse dotsent Andres Vutt, kes kajastas samuti väikeaktsionäride õiguseid dividendidele. Ta märkis oma ettekandes, et sunddividendide asemel võiks kasutada väljendit vähemuse dividendinõuded ja et vähemuse dividendinõuded tuleks seadusega lahendada. Liit tegi oma korraldatud konverentsist kokkuvõtte ja saatis selle samuti riigikogu õiguskomisjonile.

Peagi saabub läbimurre

Käesoleva aasta veebruariks õnnestus Eesti Väikeaktsionäride Liidul veenda riigikogu õiguskomisjoni korraldama arutelu teemal vähemusosanike ja -aktsionäride õigused. Arutelu ajendiks on mullu novembris toimunud Eesti Väikeaktsionäride Liidu konverentsil käsitletud küsimused, teatas riigikogu pressiteenistus toona. Õiguskomisjoni istungile olid kutsutud advokatuuri, justiitsministeeriumi, kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu ja MTÜ Eesti Väikeaktsionäride Liidu esindajad.

Peale õiguskomisjonis toimunud arutelu valitses mitu kuud vaikust kuniks õiguskomisjoni realiige Liisa Oviir oli saavutanud 22 erinevasse parteisse kuuluva riigikogu liikme toetuse ja andis 13. juunil riigikogu menetlusse sunddividendid kehtestava eelnõu. Sotsiaaldemokraatliku erakonna eelnõu sisse andmisega seonduvast pressiteatest oli sunddividendide osa välja jäetud.

Eelnõu sisseandmise järel ei avastanud meedia selles sisalduvat ligi kuu aega kuniks 10. juuli Eesti Ekspress selle avalikkuse ette tõi. Sunddividendide kohustust kritiseerisid seejärel erinevad ettevõtjad ja poliitikud.

Nädal hiljem saatis Eesti Väikeaktsionäride Liidu nimel pressile sunddividende toatava avalduse suhtekorralduse ja lobitegevuse büroo Meta. Eesti Väikeaktsionäride Liidu juht Maarja Tosso ei osanud öelda, miks ja mis raha eest Meta liitu esindab. Ta ütles, et liidul kindlasti ei ole raha Metale maksmiseks, sest liitu rahastatakse liikmemaksudest, mis on 50 eurot liikme kohta aastas ehk 22 liikme kohta kokku 1100 eurot.

Tosso soovitas pöörduda liidu õiguspoliitika toimkonna juhi poole info saamiseks. Eesti Väikeaktsionäride Liidu õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor ütles, et liit on ostnud Meta käest nii teenuseid kui ka ettevõte on neid tasuta ehk pro bono osutanud.

Kus kohast liit selleks raha sai, ei soovinud Moor täpsustada, kuid ta märkis, et liitu rahastatakse liikmemaksudest. «Ma saan teile öelda nii, et see info, kes ja milline liige, on MTÜ-d toetanud, on konfidentsiaalne,» märkis Moor.

Pidi olema töödokument

Kui BNS küsis Oviiri käest, et kas ta teab kelle huvisid Eesti Väikeaktsionäride liit esindab, siis Oviir sellele vastata ei soovinud. «See ei ole kuidagi minu hinnata. See oleks ka täiesti kohatu, kui ma sellel teemal mingit subjektiivset hinnangut avaldaksin,» ütles Oviir.

13. juunil algatatud sunddividendid kehtestava äriseadustiku muutmise seadus 665 SE algatasid Liisa Oviir (SDE), Enn Meri (EVA), Külliki Kübarsepp (EVA), Jüri Adams (EVA), Heljo Pikhof (SDE), Oudekki Loone (KE), Andres Herkel (EVA), Heimar Lenk (KE), Marika Tuus-Laul (KE), Krista Aru (EVA), Monika Haukanõmm (EVA), Hardi Volmer (SDE), Hannes Hanso (SDE), Artur Talvik (EVA), Henn Põlluaas (EKRE), Rainer Vakra (SDE), Jaak Madison (EKRE), Uno Kaskpeit (EKRE), Barbi Pilvre (SDE), Inara Luigas (SDE), Tanel Talve (SDE) ja Marianne Mikko (SDE).

Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid algatajate hulgas ei olnud, komisjonist oli eelnõu algatajate hulgas lisaks Oviirile veel komisjoni aseesimees Uno Kaskpeit ja Külliki Kübarsepp. Kaskpeit ütles, et ta eelnõuga ei ole otseselt kursis ja andis ainult selle algatamiseks allkirja.

Riigikogu õiguskomisjoni liige Külliki Kübarsepp rääkis, et Liisa Oviir oli väitnud, et ta ise kirjutas sunddividendide eelnõu. «Seda me küsisime tema käest ja tema väitis, et tema kirjutas selle ise,» rääkis Kübarsepp. Tema sõnul jäi samas kokkulepe, et see eelnõu on töödokument, millega jätkatakse tööd septembris ja Oviiriga jäi kokkulepe, et lõplik tekst võib praegusest väga erineda.