BP teatas, et kavandab 1300 kilomeerti pikkust ja kolme riiki läbivat torujuhet Aserbaidžaanist Euroopasse, mis tähendab, et konkurents Vene gaasi sõltuvuse vastases võitluses ägeneb.
BP plaanib gaasijuhet Aserbaidžaanist Euroopasse
Seni olid Aserbaidžaani Šahh Denisi maardlast «lõunakoridori» rajamiseks kaalumisel kolm projekti: Euroopa Komisjoni soosik Nabucco, Trans-Aadria torujuhe ja IGI Poseidoni skeem.
Šahh Denisi gaasimaardlat arendavad praegu seitse ettevõtet, nende seas ka BP.
BP uus plaan nimega South East Europe Pipeline (SEEP, Kagu-Euroopa Torujuhe) ilmus välja napilt enne tähtsat tähtaega: laupäeval esitavad Nabucco ja ta kaks konkurenti Šahh Denisi konsorstiumile, kuhu BP kuulub.
Konsortsium otsustab käesoleva aasta lõpuks, millise torujuhtme ta valib.
BP asepresident Šahh Denisi küsimustes Al Cook kirjeldas SEEPi kui «veel ühte võimalust», mainites, et BP on «avatud» otseinvesteeringuteks antud projekti.
Ta lisas: «Sellest ei tohi ilmtingimata järeldada, et me teiste pakkumiste juures vigu avastasime. Aga on tark, kui on veel üks lahendus.»
Cook märkis, et BP juhtis kahe Aserbaidžaani ja Türgit ühendava torujuhtme ehitust: «See annab kindlustunde, et tuleksime ka nüüd hästi toime.»
Nabucco projekt, mida üks pankur nimetab «ülimalt poliitiliseks», tähendab ligi 3900 kilomeetri pikkuse torujuhtme rajamist Türgist Euroopa gaasikeskusse Austrias. Asjassepühendatud allikate sõnutsi oleks hind lausa 20 miljardit dollarit.
Lisaks oleks Nabucco aastane läbilaskevõimsus 31 miljardit kuupmeetrit – samas kui Šahh Denisist saaks alates 2017. aastast 10 miljardit kuupmeetrit.
Nabucco suuruse ja hinna taga on Euroopa strateegilised huvid. Mõte oleks avada uus koridor kontinendile, mille abil saaks importida gaasi lisaks Aserbaidžaanile ka Kaspia regioonist laiemalt, samuti aga Lähis-Idast, Iraak ja Türkmenistan kaasa arvatud.
BP näeb vaimusilmas väiksemat ja odavamat toru, mis oleks vastavuses nii nende kui partnerite ärihuvidega, kes kavatsevad investeerida Šahh Denisi maardla laiendamisse 22 miljardit dollarit.
Uus torujuhe algaks Türgi lääneosast ning kulgeks Bulgaaria ja Rumeenia kaudu Ungari idapiirini. Aserbaidžaaniga idas ja Austriaga läänes saavutataks ühendus olemasoleva infrastruktuuri abil.
Toru pikkus oleks Nabuccost liigikaudu kolmandik, seega tuleks ta tunduvalt odavam.
Umbes kolmandik Nabuccost oleks ka toru võimsus, vastates Aserbaidžaani tarnetele. Samas oleks gaasijuhe piisavalt paindlik, et selle võimsust tõsta, kui peaksid ilmnema uued gaasiallkad.
«Kõikide huvides on leida see võlunumber, mis muudaks torujuhtme äriliselt tasuvaks ja poliitiliselt huvipakkuvaks,» ütles Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga energia- ja loodusvarade osakonna juhataja Riccardo Puliti.
Copyright The Financial Times Limited 2011.