Eurokriitik: Eesti võib ise maksejõuetuks muutuda

Anti Poolamets (paremalt teine) tänasel piketil. Foto: Peeter Langovits.

Täna riigikogu ees piketeerinud eurokriitik Anti Poolamets ütles E24le, et teda ajendas meelt avaldama minema olukord eurotsoonis ja Eesti valitsuse kava nn «pankrotiriikidele» appi rutata.

Poolametsa sõnul on Eesti potentsiaalsete kohustuste hulk (2 miljardit eurot ehk vana vääringu kohaselt ca 30 miljardit krooni – toim.) EFSFis sedavõrd kosmiline, et võimalike väljamaksete korral tuleks hakata Eestil laenu võtma, mille tulemusena muutuks riik ise maksejõuetuks.

«See on ülim naivism ja vastutustundetus,» kommenteeris Poolamets valitsuse tegevust.

Tema kinnitusel said soomlased juba  aru, et hakkavad Kreeka abistamiseks mõeldud rahast ilma jääma ning seetõttu tõstatati Kreeka suunal ka tagatiste teema.

«Juba viimased paar kuud levivad sellised uudised, et Kreeka on nõus ise pankrotti minema, kuna see on talle kasulikum. Seda on tunnistanud ka Kreeka rahandusminister ise ja majanduseksperdid.

Praegu tegeletakse kasiinotamisega olukorras, kus oleme 4-5 aastat ise püksirihma pingutanud. Me lihtsalt pumpame Kreekasse raha sisse ja nemad ei soovi midagi ette võtta,» rääkis Poolamets.

Eurokriitik viitas samas ühele piketile kaasa võetud loosungile, mille kohaselt on Kreeka riigil 111-tonnine kullavaru.

«Nad ei ole sellest ühtegi tonni rahaks teinud, et ennast päästa. Eestil on kulda 200 kilogrammi – millised tagatised meil on?,» lisas Poolamets.

Eurokriitiku kinnitusel ootab ta sellises olukorras seadusandjalt eeskätt kainust ja soomlastest eeskuju võtmist.

«Olukord on nii ohtlik, et ma võrdlen seda kujundlikult joodikule viina andmisega. Joodik ju sellest ei parane – tema sõltuvus süveneb. Probleemriikides tuleb ennast kuidagi kokku võtta ja hakata tegelikult probleeme lahendama,» lausus Poolamets.

Samas tõdes ta, et võlgadesse sattunud riigid on tänases olukorras ise vaid osaliselt süüdi, sest enne euroga liitumist nad pankrotis polnud. Pärast euroga liitumist on tekkinud aga tohutu kriis, mis tähendab, et eurosüsteem ise on viinud need riigi pankrotiseisundisse.

«Nagu näha, siis tsentraliseeritult ühe rahapoliitika tegemine ääretult erinevates riikides ei tööta. See finantskultuur, mis on Lõuna-Euroopas  - see on just kui öö ja päev Põhja-Euroopaga.

Siin loetakse raha ja siin on tasakaalus eelarved. Seal (Lõuna-Euroopas – toim) pole see viimased 30-40 aastat kombeks olnud. Järelikult nad ei hakka sellest muutuma ja nad ei muutu sakslasteks või rootslasteks.»

Poolametsa sõnul on ta täiesti kindel, et Eestil tuleb hakata EFSFiga antavaid garantiisid ka reaalselt kasutama.