Porimatt aitab põrandat säästa
:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
12. detsember 2008, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/12/104414t1h7d34.jpg)
Määrdunud ja kriimustatud põrand rikub üldmulje ruumist ka siis, kui kõik muu on seal laitmatult puhas.
Lörtsiste ilmadega muutub põranda puhtana hoidmine üsna raskeks, sest jalanõudega tuuakse tuppa paras ports pori, kirjutab
.
Kui suur osa inimesi arvab, et veeämber ja hari on sellele murele kõige parem lahendus, siis põrandakatete müügiga tegeleva Lincona Viljandi osakonna juhataja Undo Koitmäe hoiatas, et liigne vee kasutamine võib põranda hoopis ära rikkuda.
«Kõige lihtsam lahendus on võtta kasutusele porimatid, sest 80 protsenti mustusest kantakse majja sisse välisjalanõudega ning 90 protsenti sellest on võimalik mattidega kinni pidada,» rääkis Undo Koitmäe.
Tema soovitas panna mõlemale poole välisust efektiivse porimati, mis enamiku mustuse jalanõudelt eemaldab ning ka niiskuse imab.
«Väljaspool kodu- või kontoriust tasub hoida jämedakoelist harjasmatti, mis takistab pori ja liivaterade siseruumidesse sattumist. Seespool peaks aga maas olema pehme tekstiilmatt, mis eemaldab jalanõudelt viimase mustuse ja niiskuse ning hoiab põranda võimalikult kaua puhtana.»
Neid matte tuleb kindlasti regulaarselt puhastada, sest mustast matist pole enam kasu. Koitmäe täpsustas, et puhastus on tarvis ette võtta enne nähtava mustuse tekkimist, sest enamik vaibas olevast mustusest ei ole silmaga nähtav.
«Pidev puhastamine võib küll tunduda tülikas, kuid märksa lihtsam on puhastada kahte porimatti kui tervet maja sissekäiku. Porimattide kasutamine ja puhastamine hoiavad ära suure hulga probleeme,» rääkis ta.
Asjatundja ütlemist mööda on katsete tulemusena selgunud, et efektiivne mattide kasutamine vähendab igapäevasele koristamisele kuluvat aega poole võrra ning põrandate puhastamise kulud vähenevad keskmiselt kakskümmend protsenti. Siiski on tarvis ka teisi hooldusvahendeid, et põrandad kaua terve ja puhtana püsiksid.
Enamasti pestakse põrandat ikka märja mopi või harjaga. Undo Koitmäe aga rõhutas, et see moodus peaks jääma kõige viimaseks, sest vesi imbub põrandasse ning lagundab selle struktuuri.
«Liigne vee kasutamine teeb põrandale, eriti puit- ja laminaatpõrandale ning vaipkattele, pigem kahju kui kasu. Kõige sagedamini peaks kasutama hoopis tolmuimejat. See kõrvaldab põrandalt lahtise mustuse ja pori. Kui mõnes kohas on märgata suuremaid plekke, saab neid eemaldada neutraalse puhastusvahendiga,» andis ta nõu.
Põranda märgpuhastust on vahel muidugi vaja, aga kui juba pesema hakata, tasub seda teha korralikult ning juhinduda konkreetse põrandatüübi hooldusjuhendist.