/nginx/o/2008/07/22/59057t1h204a.jpg)
Kuigi Eestis on pandipakendi tagatisraha määrad madalamad kui mujal naaberriikides, leiab Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal, et maksu pole mõtet tõsta.
Eesti pandimaks jääb Euroopale alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on kõrgeimaks pandimaksuks 8 senti, kuid näiteks Soomes on suure platspudeli maksumuseks 40, Taanis 40 ja Norras 32 senti ning Saksmaal maksab taaraühik 25 senti.
Natuke kõrgem on pandimaks Rootsis ja Eestiga sarnases summas makstakse taara eest USAs ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Raali sõnul on pandimaksu kehtestamise puhul tegemist tasakaalupunkti otsimisega, mis peab eelkõige arvestama kahe faktoriga: riigipõhised iseärasused ja toote hinna suhe tagatisrahasse.
«Tõepoolest on meie naaberriikides tagatisraha kohati arvestatavalt suurem, kuid seda on ka nende palgad,» sõnas Raal. «Ei oleks õiglane eestlaselt küsida panti ja seda kuni tagastamiseni hoida näiteks Soome tagatisraha vääringus.»
Raali sõnul tuleb arvestada kohalikku palgataset ja ostujõudu.
«Kui keskmise purgijoogi hind on 65 senti, siis oleks ilmsesti liig, kui sellele lisanduks tagatisraha 20 senti, mis moodustaks 30 protsenti toote hinnast,» selgitas ta. «Tagatisraha peab olema piisavalt suur, et motiveerida konkreetses riigis pakendeid tagastama, aga samas võimalikult väike, et tarbijat mitte liialt koormata.»