/nginx/o/2011/09/26/766928t1h86f3.jpg)
Kui Boeing tuleval esmaspäeval Seattle’is Jaapani lennufirmale ANA oma esimese 787 Dreamlineri üle annab, lasevad tegevjuhid küllap kuuldavale südamest tuleva kergendusohke.
Boeing annab üle esimese Dreamlineri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameeriklaste esimene uudne ja ökonoomne laia kerega lennuk jäi oma saabumisega graafikust maha üle kolme aasta – tootmises ja disainis ei näinud viperustele lõppu tulevat.
787 kujutab endast paljude meelest paradigma nihet lennukitootmises. Pretsedenditu komposiitmaterjalidest kerega Dreamliner võtab 20 protsenti vähem kütust, kui sama suur 767. Pole siis ime, et tegemist on kõige populaarsema õhusõidukiga lennunduse ajaloos – tellimusi on kogunenud juba 821.
Lennufirmadele avaneb võimalus vähendada oluliselt heitgaaside kogust ning hoida kokku kütusekulusid.
Dreamlineri tee turule oli pikk ja vaevaline.
Boeingu tegevjuht Jim McNerney tunnistas juba aastal 2009, et «me oleme palju õppinud ja võime selle tõstamiseks ette näidata arvukalt arme». Pärast seda takerdus programm veel aga hea mitu korda.
Üheks ülalmainitu ilmseks tagajärjeks on, et Boeing mõistab senisest sügavamalt tuttuue lennuki tegemise valusid.
Küllap seetõttu otsustati sel suvel populaarne 737 uute mootoritega varustada, mitte päris uut ökonoomset «kitsakerelist» kujundama hakata – nagu paljud kliendid oleksid igatsenud.
Esimese 787 üleandmine on küll märkimisväärne saavutus, kuid probleemid ei pruugi olla otsas, kuna kiiremas korras on vaja käima lükata uus tehas Lõuna-Carolina osariigis, kus tuleb arvestada kogenematute tööliste võimalike apsakatega.
Kuna Boeing peab maksma klientidele viivituste eest hüvitisi, ei tule 787 programmist kasumit veel mitu aastat. Ja selleks ajaks võib olla kerkinud esile uusi tootmisprobleeme.
Copyright The Financial Times Limited 2011.