/nginx/o/2010/09/27/439762t1h11b1.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder nimetab riigikogu majanduskomisjoni juhile Sven Sesterile saadetud kirjas mitmeid põhjuseid, miks valitsuse kokkulepitud EFSFi seaduseelnõu ei vasta Eesti põhiseadusele.
Õiguskantsler kahtleb EFSFi õiguspärasuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EFSF, mille võlakohustustele otsuse eelnõu kohaselt garantiisid andma hakatakse, on Luksemburgi õiguse järgi asutatud eraõiguslik juriidiline isik (société anonyme), milles Eesti omandab 0,26-protsendilise osaluse.
«Tegemist ei ole seega isikuga, kellele võib riigieelarveseaduse alusel anda garantii. Riigieelarveseadus võimaldab küll anda riigigarantiisid riigieelarveseaduses nimetamata isikutele, kuid seda üksnes kindlal eesmärgil: Eestis tegutsevatele krediidiasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks,» kirjutab Teder.
Otsuse eelnõus nimetatud garantiikohustuste eesmärk on aga EFSF kaudu euroala finantsstabiilsuse tagamine ning rahastamisraksustesse sattunud euroala riikide toetamine.
«See on sisuliselt erinev ja Eestile olulisemalt suuremate kohustuste võtmist nõudev eesmärk kui Eestis tegutsevate krediidiasutuste likviidsus- või maksevõimega seotud raskuste ennetamine, milleks riigieelarveseadus kehtestati. Samuti on riigieelarveseaduses nimetatud isikute all mõeldud ennekõike krediidiasutusi või nende välismaiseid emaettevõtteid , mitte euroala liikmesriikide toetamiseks loodud eraõiguslikke juriidilisi isikuid,» kirjutab õiguskantsler.
«Märgin, et küsimus, kas otsuse eelnõu vastab kehtivale riigieelarve seadusele, puudutab ennekõike otsuse eelnõu formaalsest põhiseadusele vastavust. Riigikogul on pädevus riigieelarve seadust muuta eesmärgiga võimaldada EFSF võlakohustustele riigigarantii andmist ning delegeerida garantiide andmise otsustamine seaduses selgelt määratletud tingimustel valitsusele.»
Õiguskantsler rõhutas, et EFSF-le garantiide andmist võimaldavad seadusemuudatused vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega. «Samuti rõhutan, et riigieelarve seadust saab muuta ning täiendada üksnes seadusega, mitte riigikogu otsusega.»
Loe tervet kirja!