Eestlane on saanud rikkaks, kuid raha kasvatamine nõuab veel õppimist.
SEB: eestlane on saanud rikkaks (14)
18. juuli 2018, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlastel on raha rohkem kui eales varem. Eraisikute pangakontodele on täna pargitud tublisti üle 7 miljardi euro. Summa on aastaga suurenenud nii umbes 10 protsendi jagu, mis näitab, et raha kipub lausa üle jääma.
Kuigi aina enamate kaaskodanike peamiseks eesmärgiks on saanud vaimsete rikkuste kogumine, juhindub enamik siiski veel materialistlikest huvidest, soovides suurendada oma rahalist jõukust. Kui raha pangaarvel ei kasva, otsitakse muid võimalusi. Eriti hästi paistab raha (üle)küllus silma kinnisvaraturul. Näib, et parim rakendus säästudele on 20m2 üürikorter, millelt üüritulu hakata teenima. Mis siis, et peamised üürnikud, 20–30-aastased noored, on demograafia karmi reaalsuse tõttu turult kadumas. Ehk ootab väikest vananevat riiki Euroopa perifeerias ees veel mingi imetabane muutus, mis tootluse kinnisvarast lakke lööb?
Jõukamate riikidega võrreldes on eestlaste eelistused siiski üsna eripärased. Meie varades domineerib raha ja kinnisvara, aina enam ka «põnevad» investeeringud. Seevastu on heaoluriigi poolt hellitatud põhjamaalased leidnud, et parim viis rikkuse säilitamiseks ja juurde teenimiseks on investeerimine väärtpaberitesse. Pankade ja poliitikute vandenõu on sundinud pensionisamba abil ka eestlasi väärtpaberiturgudele, kuid veel palju tagasihoidlikumas mahus.
Tõsisemalt rääkides näib, et finantshariduse omandamiseks tuleb läbi teha veel nii mõnedki pöörded majandustsüklis. Eelmine kriis andis eestlastele väärtusliku õppetunni laenamise osas, kuid muutis ebakindlaks ka finantsturgude suhtes. Ajalugu aga näitab, et raha finantsturgudele usaldamata ei ole võimalik säästude väärtust ajas kasvatada. Kuigi alternatiivsed investeerimisvõimalused on praegu tootluse poolest kõrged, siis on kõrge intressi teine pool alati suur risk, mis hetkel, kui tsükkel pöördub, kindlasti ka reaalsuseks saab. Et lõpetada positiivse noodiga – ehk pakub eestlaste rahas hoitud rikkus järgmise kriisi madalpunktis soodsa ostuvõimaluse.
Mihkel Nestor on SEB majandusanalüütik.