ID-kaarti kasutab elektrooniliselt 35 protsenti inimestest
23. september 2011, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) programmijuht Agne Kivisaar kirjutab Infoühiskonna Aastaraamatus 2010, et viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ID-kaardi elektroonilisi võimalusi kasutavate inimeste arv.
Kui 2007. aasta lõpus kasutas vaid 10 protsenti ID-kaardi omanikest kaarti elektrooniliselt, siis 2010. aasta lõpuks oli see arv jõudnud 35 protsendini.
Kivisaare hinnangul võib kasvu pidada märkimisväärseks, sest vahepealsete aastate vältel pole suuremale osale elanikkonnast suunatud autentimist või digitaalset allkirjastamist nõudvaid e-teenuseid Eestis lisandunud (e-tervis on siiski järk-järgult hakanud suuremat rolli mängima).
Endiselt hoiavad kindlalt võtmepositsiooni tuludeklaratsiooni täitmine, internetipangad ning eKool.
«Ilmselgelt on vaja lisaks riigiasutustele motiveerida ka ettevõtjaid, et nad pakuksid senisest innukamalt oma teenuseid interaktiivses keskkonnas.
Vaid uute kasutajasõbralike e-lahenduste lisandumisel saab suureneda ka uute tarbijate hulk, kes saavad arvutit või mobiili abimehena kasutades oma igapäevaseid asjaajamisi lihtsustada,» nendib Kivisaar.
RIA programmijuht viitab samas 2010. aasta jaanuaris ASi Emor poolt läbiviidud uuringule, mis käsitles kodanike rahulolu avalike e-teenustega. Uuringu tulemused viitasid otseselt vajadusele tegeleda järjepidevalt teadlikkuse tõstmisega infoühiskonna võimaluste kohta.
Kui 2007. aastal ei osanud tervelt 57 protsenti Eesti elanikest nimetada ühtegi avalikku e-teenust, siis praegune situatsioon on tunduvalt parem: vaid 41 protsenti ei tea ühtegi riigi pakutavat e-teenust.