/nginx/o/2011/06/30/648118t1hfb8b.jpg)
Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2010. aastal täpsustatud andmetel 0,2 protsenti ja võlatase 6,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.
Valitsemissektori koondeelarve oli mullu ülejäägis
/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
23. september 2011, 08:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpsustatud andmetel ületasid 2010. aasta lõpus valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 35,2 miljoni euroga.
Eurostati poolt soovitatud metoodilise korrektsiooni tulemusena suurenesid 2010. aasta maksutulud esialgsete andmetega võrreldes 30,6 miljoni euro võrra ning 2009. aasta maksutulud vähenesid vastavalt.
Vajadus sellise korrektsiooni järele tulenes täiendavasse kontrolli suunatud käibemaksutagastuste ebaühtlasest jaotumisest 2009. aasta lõpus, mis moonutas käibemaksulaekumise aastatulemusi.
Täpsustatud andmetel oli keskvalitsuse puudujääk 77,6 miljonit eurot.
Valitsemissektori koondtulemuse vedasid ülejääki teiste allsektorite positiivsed tulemused: kohalike omavalitsuste sektori ülejääk oli 30,5 miljonit eurot ning sotsiaalkindlustusfondide ülejääk 82,3 miljonit eurot.
Mitmendat aastat järjest vähenemistrendi näidanud valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli 2010. aasta lõpus 956,7 miljonit eurot, millest kohalike omavalitsuste sektori võlg moodustas 57 protsenti.
Sotsiaalkindlustusfondide võlatase oli teiste sektoritega võrreldes jätkuvalt väga madal, vaid 256 000 eurot. Võlatasemete näitajates olulisi muutusi võrreldes esialgsete andmetega ei toimunud.
Statistikaameti 8. septembril avaldatud aastate 2002–2010 rahvamajanduse arvepidamise näitajate (SKP) revideerimine mõjutas ka valitsemissektori arvepidamise tulemusi.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
Eurostat avaldab liikmesriikide täpsustatud võla- ja defitsiiditaseme andmed 21. oktoobril.