Eesti valitsus tahab ELis ühtse turu loomist

Foto: SCANPIX

Euroopa Liidus tuleb praeguse killustatud siseturu asemel luua ühtne turg, arvab Eesti valitsus.

See on kirjas dokumendis «Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015», millele esialgsele variandile valitsus täna heakskiidu andis.

Siseturu arendamine on valitsuse sõnul Eesti ELi-suunalise poliitika keskmes.

Siseturu arendamise soovib Eesti valitsus muuhulgas:

• Digitaalse ühtse turu loomist, kus inimesed saaks kasutada teenuseid elektroonselt mis tahes ELi riigis
• Piiriülese e-hangete süsteemi loomist
• ELi ühtse euromaksete piirkonna loomist
• ELi e-tervise süsteemide arendamist koostalitlusvõime saavutamiseks
• Euroopa raamistiku loomist autoriõiguste piiriülesele haldamisele
• Võimalikult suurt piiriülese teenuste osutamise vabadust
• ELi standardimise raamistiku laiendamist teenusestandarditele
• Lihtsamat teistes riikides omandatud kvalifikatsioonide tunnustamist
• Euroopa ühtse lepinguõiguse tugiraamistiku loomist
• Ühingute ülepiirilise liikuvuse soodustamist
• Eraõiguse normide ühtlustamist
• Kohtulahendite ja ametlike dokumentide automaatset tunnustamist
• Teadmiste, teadustegevuse ja innovatsiooni ühisturu loomist
• Riigipiire ületavate riskikapitalifondide loomist ELi tasandil
• ELi patendi kehtestamist

Ka soovib Eesti valitsus ELis töösuhete regulatsiooni muutmist nii, et oleks võimalik paindlikum valveaja ja kompenseeriva puhkeaja korraldus ning individuaalsed ületunnitöö kokkulepped.

Ühtne transporditurg

Lisaks  ühisturu killustatuse kaotamisele soovib Eesti valitsus ELis ühtse transpordituru arendamist. Ka tuleb tähelepanu pöörata ühendustele ELi naaberpiirkondadega. Eelkõige tuleb rakendada töösse e-toll ja e-deklareerimine.
 
Maanteetranspordituru suurema avatuse saavutamiseks on dokumendi kohaselt vaja siseturu avamist vedajatele, kes on asutatud teistes liikmesriikides. Ka tuleb arendada ühtset Euroopa raudteepiirkonda, et kaoksid takistused nagu vedurite vahetamise vajadus riigipiiridel, mis tuleneb erinevatest tehnilistest nõuetest, või riikide protektsionismist tulenev raskendatud ligipääs depooteenustele. Lennunduses tuleb laiendada Euroopa ühise lennunduspiirkonna põhimõtteid naaberriikidesse, et tagada võrdsed konkurentsitingimused ning ohutus- ja keskkonnastandardid.
 
Merenduses eksisteerib hetkel vaid rahvusvaheline, mitte ELi siseturg, kuna ELi liikmesriikide vahel sõitvaid aluseid koheldakse sarnaselt kolmandatest riikidest saabuvate laevadega, tõdetakse dokumendis. Ühtse turu toimimiseks peavad korduvad tolliprotseduurid igas ELi liikmesriigis kaduma. Asjaajamise lihtsustamiseks on oluline ka e-merenduse töölerakendamine.

Veel märgitakse dokumendis, et üheks tõenäoliseks suundumuseks ELis on transpordisektori suurem maksukoormus, lähtudes printsiipidest «saastaja maksab» ja «kasutaja maksab» – sealjuures lisaks teekasutustasude kehtestamisele ning lokaalse välismõjuga seotud kulude (nt müra, õhusaaste) arvesse võtmisele ka kütuseaktsiis ja üldise CO2-komponendi maksustamine.

Lõpliku heakskiidu annab valitsus ELi poliitika dokumendile pärast avalikku arutelu, milles saavad osaleda kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid.