/nginx/o/2011/09/22/761990t1he242.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja, professor Milvi Tepp ütles, et paljude tööandjate jaoks on vanemaealised alati varuks olev asendusressurss, keda võib tööle võtta siis, kui hädasti vaja on ja kellest vabanetakse siis, kui enam vaja pole.
Teppi sõnul ei soovi ettevõtjad sageli panustada vanemaealiste koolitamisse ning neile ei taheta ka korralikku palka maksta. Ta on täheldanud, et rasketel aegadel kulutatakse vanemate töötajate koolitamisele alati vähem kui teiste vanusegruppide puhul.
OECD Rootsi tööturu uuring näitas, et 40 protsenti tööandjatest suhtus vanemate inimeste palkamisse halvasti, kusjuures 70 protsenti neist väitis, et ei võta kunagi tööle üle 50 aasta vanust töötajat.
Eestis vähenes vanemaealiste töötus buumiaastatel jõudsalt, kuid nüüd, mil üldine töötus on taandumas, jätkab töötus vanemaeliste hulgas tõusutrendi.
Kuid ka vaneamealiste endi hoiakud saavad ümberõppel takistuseks. Eesti tööjõuturu uuringu järgi arvas viiendik 40-44 aasta vanustest, et nad on õppimise jaoks liiga vanad ja 45-49 aasta vanuste seas oli see protsent juba 40.
Tepp rõhutas, et kuna oodatav eluiga pikeneb ja tervis paraneb, siis on inimesed võimelised kauem töötama. Pealegi sunnib selleks tagant liiga väike pension. Paraku pole meie tänane reaalsus psühholoogi hinnangul veel sellega arvestanud ja hoiakute muutmisel seisab ees suur töö.
«Esimest korda ajaloos peavad inimesed arvestama oklukorraga, kus nende elu- ja tööiga võib olla pikem kui organisatsiooni eluiga, kus nad töötavad,» tõi Tepp välja veel ühe praeguse aja eripära.
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)