/nginx/o/2011/09/22/761840t1h0c7b.jpg)
EAS ja Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus esitlesid täna Eesti masinatööstuse sektoruuringu tulemusi, mis avas nii sektori positiivseid kui negatiivseid külgi.
Uuring: suuri probleeme tekitab kutsekooli lõpetanute tase
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring tõi positiivsena välja, et Eesti masinatööstuse allharudest paistavad makronäitajatelt silma elektroonikatööstus ning elektriseadmete tootmine.
Suure tulevikupotentsiaaliga on muude transpordivahendite tootmise haru, kus on tegevad mitmed edukad ja väga kiirelt arenevad laevaehitusettevõtted.
Samas tõstatusid teravalt tööjõuga seonduvad probleemid – ettevõtjate hinnangul on suuri probleeme kutsekoolide lõpetajate oskuste ja teadmiste tasemega. Insenerihariduse saanute seas domineerivad teoreetilised teadmised ning praktiliste oskuste tase on nõrgem.
Masinatööstus on juhtiv töötleva tööstusevaldkond Eestis, mis annab kolmandiku riigi ekspordikäibest ning hõlmab üle 30 protsendi töötlevas tööstuses hõivatutest.
Samas töötab näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal ja teisteski ELi liikmesriikides selles valdkonnas enam kui 50 protsenti tööstuses hõivatutest.
Uuringu kohaselt on areng Eestis siiski positiivne – masinatööstuse osatähtsus hõive, müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse loojana Eesti majanduses on viimasel viiel aastal selgelt kasvanud.
«Arvestades valdkonna olulisust Eesti jaoks – kolmandik ekspordist tuleb nimelt masinatööstusest, see haru annab ka kolmandiku tööstuse tööhõivest – , oli ülim aeg kaardistada sektori olukord.
Purustasime mitmeid visalt püsivaid müüte, nagu oleksid välisinvesteeringud kurjast, sest viivad raha Eestist välja või hakkaks kogu klassikaline tööstus Hiina kolima, mis on välistatud, kuna siis peaks tootearendus järele kolima, kuid sellest Euroopa nii kergekäeliselt ei loobu,» kommenteeris uuringu tellinud EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello.
«Samuti ei vasta tõele, justkui poleks disainil ja teadusarendusel masinatööstuses kohta,» tõi Kello esile.