/nginx/o/2011/08/09/701632t1hda19.jpg)
Rahvusvaheline Valuutafond teatas, et Euroopas ja USAs möllav poliit- ja riigivõlakriis on globaalse finantssüsteemi esmakordselt pärast 2008. aastat taas langusse paisanud.
IMF: finantssüsteem on languses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fond kordab oma globaalse finantsstabiilsuse raportis väidet, et Euroopa riigivõlad on andnud ELi pankadele alates 2010. aastast 200 miljardi eurose hoobi – mida euroala valitsused vihaselt vaidlustavad.
Raporti andmetel on krediidi-, turu- ja likviidsusriskid alates aprillist (ehk eelmisest raportist) kasvanud, hullemaks pole muutunud vaid olukord valuutaturul.
«Kriis – mis kestab nüüd juba viiendat aastat – on sisenenud uude, poliitilisemasse faasi,» seisab IMFi raportis.
Kuigi euroala on astunud kriisi suhtes olulisi samme nagu 21. juuli otsus Kreekale edasist abi pakkuda, «takistavad kestva lahenduse saavutamist poliitilised erimeelsused abivajajate ja abiandjate vahel».
Ühtlasi ütleb raport, et kuigi USA riigivõlakirjade tootlused on esialgu veel stabiilsed, on augustikuised laenulae lahingud finantsturgudel palju ebakindlust ja kõikumist põhjustanud.
Raporti taustafooni moodustab valjenev kaebekisa kõikjalt maailmast, et Kreeka kriisi lahendamise aeglus ja ebamäärasus ähvardab globaalmajandust juba tõsiselt.
Euroala valitsusi süüdistatakse selles, et nad hoiduvad Kreekat pankrotti laskmast ja raskendavad seeläbi olukorda veelgi. Kreeka võlgade restruktureerimine kahjustaks aga paljude euroala pankade bilansse, kuna viimased hoiavad hulganisti Kreeka võlakirju.
IMF rõhutab, et Euroopa pangad on omavahel tihedalt seotud, mis aga võimendaks iga šokki, mis räsitud riigivõlakirjadest võib tuleneda.
«Kuna pangad annavad laenu pankadele, on süsteem tihedalt läbipõimunud – nii piirisiseselt kui piiriüleselt,» selgitab IMF.
«Seetõttu võib pangandussüsteem riigivõlakirjade šokki rahastamisturgude kaudu veelgi võimendada.»
Numbreid nimetamata väidab IMF, et Euroopa pangad vajavad praegusest palju paksemaid kapitalipuhvreid – nagu väitis augustis ka fondi tegevjuht Christine Lagarde, põhjustades palju palavikulist saginat.
Copyright The Financial Times Limited 2011.