/nginx/o/2008/12/11/103884t1h58db.jpg)
Saksa rahandusminister Peer Steinbrück ründas meedia vahendusel ebadiplomaatiliselt otsekoheselt ja teravalt Briti valitsuse plaane, mis peaksid Londoni hinnangul aitama Ühendkuningriigi välja majanduslangusest.
Saksa minister naeruvääristas Briti poliitikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Steinbrücki erilise laituse pälvis brittide otsus langetada käibemaksu ja samaaegselt suurendada riigivõlga rekordtasemeni, vahendas BBC News.
Newsweekile intervjuu andnud ministri sõnul on niisugune üleminek kaalutlevalt rahapoliitikalt ulatuslikule laenamisele «hingetukstegev».
«Kas te tõesti ostate DVD-mängija sellepärast, et see maksab nüüd 39.10 naela, mitte 39.90 naela?» küsis Steinbrück. «See tõstab vaid Suurbritannia võla tasemele, mille kustutamiseks peab terve põlvkonna vältel töötama.»
Saksa ministri arvates tuleks miljardeid loopima hakanud Briti valitsuselt pärida, miks see on pärast aastakümneid aetud tootmiskeskset poliitikat asunud nüüd järgima John Maynard Keynesi suurte avalike kulude «juhmi» mudelit.
«Kui ma küsin majandusteadlastelt, keda ma austan, kust tuleb praegune kriis, siis nad räägivad, et see on tingitud krediidiga finantseeritud kasvust viimastel aastatel ja aastakümnetel,» märkis Steinbrück. Saksa minister küsis, kas praegu ei tehta avalikkuse surve all uuesti sedasama viga.
Briti rahandusminister Alistair Darling teatas eelmisel kuul tehtud eelarve eelraportis, et valitsus süstib majandusse 20 miljardit naela, saamaks seda uuesti liikuma. Kolmveerandi sellest summast kavatsetab valitsus hankida laenudega, mis kergitaks riigivõla järgmisel aastal 118 miljardi naela tasemele.
Saksamaa ise on aga juba varem suunanud majandusse 480 miljardit lisaeurot, et päästa hukust oma pangasüsteem.
Majanduslanguse mõjude leevendamise nimel on avalikke kulusid suurendanud ka teised riigid. Prantsusmaa teatas hiljuti plaanist kulutada selleks 26 miljardit eurot, samas kui Euroopa Komisjon tahab kulutada kogu euroliidus 200 miljardit eurot.