Eesti tööturg vajab lähitulevikus enim kutseharidusega inimesi

Tislerite võistlustel osalev Tartu kutsehariduskeskuse õpilane Ivo Ilm nentis, et ülesanne on täiesti tehtav.. Foto: Sille Annuk.

Eesti tööturg vajab lähitulevikus enim kutseharidusega inimesi, nähtub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosist.

Perioodil 2008/10-2018 on tööjõuvajadus haridustasemete lõikes järgmine:

• alghariduseta, algharidus või põhiharidus: juurde vaja 12 000 töötajat
• keskharidus ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta: 30 700
• kutseharidus, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil: 42 800
• keskeri-/tehnikumiharidus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus (diplomiõpe): 17 200
• bakalaureus (kõrgharidus), magister, teaduste kandidaat/doktor: 32 800

«Ka tulevikus on vaja lihttöölisi, kes ei vaja põhjalikku ametialast ettevalmistust, kuid nende arv ja vajadus siiski väheneb,» kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing. Üldiselt muutub töö tema sõnul järjest keerulisemaks, eeldatakse pidevat juurdeõppimist ning kohanemist.

Tööjõuvajaduse prognoosis vaadeldakse kolme plokki, selgitas Lambing, kuidas prognoosi numbrid kujunevad.

Esiteks vaadeldakse seda, kas tegevusharus tekib töökohti juurde või on tegemist hääbuva valdkonnaga ning milliseid muutusi on oodata haru sees ametialade struktuuris.

See plokk tugineb suures osas minevikus aset leidnud trendidele, teiste (arenenud) riikide kogemusele, haruliitude tagasisidele oma valdkonna arengu kohta ning ka sektoripõhistele arengukavadele ja sektoriuuringutele, kui need on olemas.

Teiseks vaadeldakse seda, kui palju inimesi lahkub eeldatavalt järgnevatel aastatel jäädavalt tööturult pensionile siirdumise, suremuse tõttu või muudel põhjustel.

Selle ploki puhul võetakse aluseks tänaste töötajate vanuseline struktuur tegevusalade kaupa meeste ja naiste lõikes, vaadatakse kui suur osa on mitteaktiivseid, kasutatakse suremusmäärade hinnanguid (eeldades suremuse jätkuvat vähenemist) ning võetakse arvesse tänaseks paika seatud tingimusi pensioniea tõstmisel.

Kolmandaks vaadeldakse seda, milliseks võib tulevikus kujuneda inimeste liikumine ühelt tegevusalalt teisele. Mineviku andmete põhjal saadakse kätte senised liikumised tegevusalade vahel, mis viitab, millistest valdkondadest ja kuhu on reaalne või võimalik liikuda.

Senist liikumiste andmestikku kõrvutatakse tööjõuvajadusega. Prognoosimudelis on suurema tööjõuvajadusega harud töötajate jaoks suurema «tõmbejõuga», samas seniste liikumiste põhjal saadakse piirangud või kitsendused, mis kokkuvõttes aitavad koostada stsenaariumi töötajate võimaliku tegevusalade vahetamise kohta.

Välismaal töötamise osas on eeldatud tänaste mahtude ning tegevusalade struktuuri jaotuse püsimist ka tulevikus.