Tööinspektsiooni jurist: Maxima tõi Eestisse võõrad kauplemistavad

Neenu Paavel. Foto: Tööinspektsioon

Tööinspektsiooni juristi Neenu Paaveli hinnangul on Maxima poekett jõuliselt sisenenud Eesti turule, tuues kaasa hulga uusi kaupu, aga ka meile võõrad kauplemistavad ja võõristust tekitavad kombed töötajatega suhtlemisel.

«Luuakse küll palju uusi töökohti, kuid teenindajad pidama ei jää. Varsti võime öelda, et keegi meist ei tea enam inimest, kes ei tunneks mõnda Maximas töötanud ning negatiivse töökogemuse ja solvangute üle kurtvat inimest,» lausus tööinspektsiooni jurist.

Ta lisas, et ainult see, et ettevõtte kohta laekub pidevalt  kaebusi, ei saa olla karistamise aluseks. Kuid see on oluline informatsioon inspektsiooni jaoks, et kavandada ettevõttesse külastus, mis nüüd ongi plaanid.

Tööohutusnõuete eiramist on inspektoril kohapeal kergem tuvastada, sest rikkumised on silmaga nähtavad: laoruumid on kaupadest ülekuhjatud, kastivirnu jätkub isegi olme- ja pesemisruumidesse, samuti treppidele; käsitõstukitega manööverdamisel on turvjalanõude puudumise tõttu ohus töötajate varbad; kõrgetelt laoriiulitelt kauba allatoomiseks tuleb turnida kõikuval redelil või käepärast oleval kaubakastil jne. 

Iga poekülastaja võib ise kujutleda kassapidaja töökohta, kus kliendid kitsas vahekäigus neid selja tagant ostukärudega nügivad, sest mingit eraldavat ja kaitsvat vaheseina ei ole. Meenutage, et enamikus suurtes toidumarketites on kahepoolsed kassad, kuhu istuma pääseb keskelt, töötajatel on nö seljad vastamisi ja nad tunnevad end turvalisemalt.

Maximas on kõik kassad ühepoolsed, kogu kaup tuleb töötajal, käed ette sirutatult, kas üles tõsta või edasi lohistada, sest veolint toob kauba ainult triipkoodi lugejani. Sellest tingituna on töötajal pidevalt koormatud parema kehapoole lihased, mida saaks aga muuta töötamiskohta regulaarselt vahetades ja vasakpoolsesse kassasse asudes.

Tööinspektor koostab avastatud rikkumiste kohta ettekirjutuse ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui rikkumine on iseloomult eriti ohtlik või puudutab paljusid töötajaid, menetletakse seda kui väärtegu, mis võib lõppeda kuni 1300-eurose rahatrahviga.

Uute Maxima kaupluste rajamine toob töötajate murekõnesid infotelefonile juba enne ametlikku avamist. Mitmenädalane kaupluse sisustamise periood on mõistagi pingeline ja töötajaid on veel vähe, kuid see ei anna õigust seaduses toodud tööaja piiranguid rikkuda.

Vahetuste vaheline puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi ja iga 7-päevase perioodi kohta peab olema vähemalt 36-tunnine katkematu puhkeaeg. Töötajate sõnul ei ole aga Maximas mingit tööaja kava, tööle käsutatakse juba varahommikul ja tööpäev lõpeb siis, kui kaupluse juhataja selleks öö hakul loa annab. Ametlikult ei fikseerita mingeid ületunde - töötajatele nimetatakse seda Maxima seaduste kehtestamiseks.

Paberil on tagatud töö- ja puhkeaja normide järgimine. Kuid töötajad kaebavad, et sellest ei peeta kinni, ajakava muudetakse pidevalt ja üleöö, tuleb teha ületunde, mis hiljem tööaja arvestuses ei kajastu. Tööinspektsiooni jurist soovitab töötajatel ise ja igapäevaselt pidada oma tegelike töötundide üle arvestus. Kui ajakavast ei ole võimalik teha koopiat, siis tuleks teha kuupäevaga digifoto, et jäädvustada näiteks graafiku pidevaid muutmisi.

«Ületunde tehakse poolte kokkuleppel. Tööandja võib ületundide tegemist nõuda oma tegevusega seotud ettenägematute asjaolude esinemisel, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tegelikkuses esinevad ettenägematud asjaolud harva, põhjuseks on hoopis halb töökorraldus või töötajate vähesus – mõlemad puudused on tööandja kõrvaldada,» selgitas Paavel.

Seadus eeldab, et töölepingu andmed esitatakse kirjalikus vormis selgelt ja arusaadavalt ning et seda tehakse enne tööleasumist. Kui tööleping on sõnastatud juriidilise terminoloogia kõrgpilotaažina, on juristi sõnul loomulik, et töötaja tahab lepinguga rahulikult tutvuda. Ta võib selle kaasa võtta.

Töötajad peaksid lepingut tähelepanelikult lugema, et pärast ei üllatuks, kui selgub, et vaatamata suulistele lubadustele palga suuruse osas on neil kirjapandu järgi õigus vaid alampalka nõuda.

Töölepingus lepitakse kokku tehtavate tööde kirjeldus ning tööandja korraldused peavad sellest lähtuma. Töötaja ei pea täitma korraldusi, mis tema tööga seotud ei ole. Veelgi enam - töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või mille tegemise ohutuses ei ole teda juhendatud.

Selleks, et saamata jäänud töötasu nõudmiseks või rikutud õiguste kaitseks saaks tulemuslikult töövaidlusorganisse pöörduda, tuleb suuta oma nõuet tõendada. Kas tööandjapoolse sõimlemise salajane lindistamine on tõend? Ei ole. Küll aga saavad töötajad vaidluse korral olla üksteisele tunnistajateks, ka sellesisulised välja prinditud e-kirjad on tõendusmaterjaliks.

Üksik töötaja on nõrk. Ilmselt üks põhjustest, miks töötajad selga kokku ei pane ja ühiselt ei tegutse, on ka suur voolavus, mistõttu ei teki kollektiivi tunnet ja teadmist, et oleme ise endi eest väljas. «Ehk peaksid töötajad pöörduma kaubandustöötajate ametiühingu poole, kui viimane ei ole ise veel suure kaubandusketi arvuka töötajaskonna probleeme märganud?» küsis Paavel.