Vaata, mis tegevusaladele on enim töötajaid juurde vaja!

Puidutööstus. Foto: Arvet Mägi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis hiljuti valminud prognoos näitab, mis tegevusaladel Eestis kõige rohkem töötajaid juurde vaja.

Aastatel 2008/10-2018 vajavad kõige rohkem tööjõudu juurde järgmised tegevusalad:

• Töötlev tööstus: juurde vaja 34 900 töötajat
• Hulgi- ja jaekaubandus: 15 900
• Ehitus: 13 400
• Haridus: 13 300
• Veondus ja laondus: 12 800
• Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne: 8300
• Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük: 8200
• Majutus ja toitlustus: 3900
• Kunst, meelelahutus ja vaba aeg: 3800
• Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus: 3700

Töötlevas tööstuses on enim inimesi juurde vaja sellistesse harudesse nagu puidutöötlemine ja puittoodete tootmine (juurde vaja 5100 töötajat), elektroonika- ja elektriseadmete tootmine (4100), toiduainete ja jookide tootmine (3900), metalli ja metalltoodete tootmine (3500) ning rõivatootmine (3400).

Tegevusala tööjõuvajadus sõltub muuhulgas sellistest teguritest nagu töötajate minek teistesse sektoritesse ning pensionile.

Kõigi tegevusalade peale kokku on tööjõuvajadus aastatel 2008/10-2018 135 600 inimest. 

Tööjõuvajaduse prognoosis vaadeldakse kolme plokki, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing, kuidas prognoosi numbrid kujunevad.

Esiteks vaadeldakse seda, kas tegevusharus tekib töökohti juurde või on tegemist hääbuva valdkonnaga ning milliseid muutusi on oodata haru sees ametialade struktuuris. See plokk tugineb suures osas minevikus aset leidnud trendidele, teiste (arenenud) riikide kogemusele, haruliitude tagasisidele oma valdkonna arengu kohta ning ka sektoripõhistele arengukavadele ja sektoriuuringutele, kui need on olemas.

Teiseks vaadeldakse seda, kui palju inimesi lahkub eeldatavalt järgnevatel aastatel jäädavalt tööturult pensionile siirdumise, suremuse tõttu või muudel põhjustel. Selle ploki puhul võetakse aluseks tänaste töötajate vanuseline struktuur tegevusalade kaupa meeste ja naiste lõikes, vaadatakse kui suur osa on mitteaktiivseid, kasutatakse suremusmäärade hinnanguid (eeldades suremuse jätkuvat vähenemist) ning võetakse arvesse tänaseks paika seatud tingimusi pensioniea tõstmisel.

Kolmandaks vaadeldakse seda, kuidas liiguvad inimesed ühelt tegevusalalt teisele ning milliseks võib harudevaheline liikumine kujuneda tulevikus. Mineviku andmete põhjal saadakse kätte senised liikumised tegevusalade vahel, mis viitab, millistest valdkondadest ja kuhu on reaalne või võimalik liikuda. Senist liikumiste andmestikku kõrvutatakse tööjõuvajadusega. Mudelis on suurema tööjõuvajadusega harud töötajate jaoks suurema «tõmbejõuga», samas seniste liikumiste põhjal saadakse piirangud või kitsendused, mis kokkuvõttes aitavad koostada stsenaariumi töötajate võimaliku tegevusalade vahetamise kohta.

Välismaal töötamise osas on eeldatud tänaste mahtude ning tegevusalade struktuuri jaotuse püsimist ka tulevikus.