Taimed aitavad inimese vaimu erksa hoida

Aiandusteraapias on lilleseade meisterdamisel oluline see, kuidas tegevus emotsionaalselt mõjub ning loovust arendab. Eksimisvõimalust – et sa midagi valesti teed – ei ole. Foto: Helen Urbanik

Üks aiandusteraapia ideid seisneb selles, et kui sina hoolitsed taime eest, siis taim hoolitseb sinu eest. Paraneb nii sinu vaimne kui ka füüsiline tervis.
 

Septembri keskel Hortese aianduskeskuses toimunud aiandusteraapia õppepäeval rääkis Põhja-Soomest pärit aiandusterapeut Tarja Takala-Hotti, et aiandusteraapia on mõeldud nii õpiraskustega lastele ja noortele, puudega, vaimsete terviseprobleemidega ja sõltuvushäiretega inimestele kui ka kroonilistele haigetele ja eakatele.

«Teraapilise aiatöö eesmärgiks on inimese heaolu edendamine taimede ja aiatööga. Ja alati ei pea ise aiatööd tegema – võib nautida ka teiste tehtut ja ümbritsevat rohelust,» selgitas Takala-Hotti.

Kõige rohkem mõjutab aiandusteraapia just inimeste psüühikat ja emotsionaalset tasakaalu – see paneb inimese ennast rohkem väärtustama, annab juurde enesekindlust, arendab kognitiivseid võimeid, vähendab pinget, hirmu ja agressiivsust ning tugevdab inimese isiksust ja selle arengut.

«Looduses toimuva jälgimine võib aidata inimesel oma tunnetusmaailma paremini mõista ja selles korda luua. Taimed on elu sümbol ja meenutavad meile elamise väärtust,» rääkis aiandusterapeut.

Kõlab veidi uskumatult? Aga ka hiina vanasõna ütleb, et kui soovid olla õnnelik kolm päeva, siis abiellu, kui tahad olla õnnelik igavesti, hakka aednikuks.

Takala-Hotti möönis, et selline teraapiavorm ei pruugi sobida kõigile ning ennekõike on see mõeldud inimestele, kellele meeldivad taimed. Nagu muusikateraapia on mõeldud inimestele, keda inspireerib muusika.

Lisaks emotsionaalsele poolele arendab taimedega tegelemine ja roheluses toimetamine terapeudi sõnul ka inimese füüsist, eriti just neil, kellel on sellega teatud probleeme. Näiteks puudega inimestel on niimoodi võimalik treenida koordinatsiooni ja tasakaalu või miks mitte ka vastupidavust, vanuritel ja lastel aga peenmotoorikat.

Kolmanda dimensioonina tuleb sellist laadi teraapia puhul mängu sotsiaalsete oskuste arendamine. Takala-Hotti selgitas, et näiteks suhtlemisraskustega inimesel on võimalik taimede kaudu hoopis lihtsamini kirjeldada iseennast ja oma tundeid.

Terapeut soovitas ka vanematel teha koos lastega midagi taimedest või lilledest. Esiteks annab see lapsele võimaluse rääkida oma tunnetest n-ö ümber nurga ning teiseks tuleb koosveedetud aeg perele kindlasti kasuks.

Isegi kui laps tehtud töö pärast kuhugi silma alt ära sokutab, annab koos veedetud aeg lapsele selgelt märku, et vanemad temast hoolivad. Pealegi võivad sellised teistsugused tegevused välja tuua inimese varjatud või vanemate puhul ammu unustatud anded.

Teraapiline aed peaks olema koht, kus inimene tunneb end turvaliselt ja hästi. Kindlasti võiks seal olla üks meelispaik, kus saab segamatult istuda ja mõtiskleda. Miks mitte näiteks üks pink vaatega rohelusele ja lilledele. «Seal peab jõudma tundeni, et kõik muu ununeb ning oled seal ainult ilu ja heade mõtete keskel,» selgitas Takala-Hotti.

Kõige rohkem elavdab inimest võimalikult eripalgelise looduse nägemine ja tajumine. Selleks sobivad näiteks rohelised taimed, tasane või aeglaselt voolav vesi, osaline avatus või turvalisust tekitav planeering.

Väga oluline osa teraapilises aias on ka aistingutel – millised taimed milliseid meeli kõige enam ergutavad. Kuidas inimene näiteks käega või palja jalaga katsudes midagi tunneb, millised lõhnad ja maitsed teda ümbritsevad, milliseid helisid ta kuuleb ja milliseid värve näeb.

Kuigi aia värvid muutuvad vastavalt aastaajale, üks seaduspära terapeudi sõnul siiski kehtib – soojemad värvid innustavad tegutsema ja neid on kaugele näha, külmad värvid vastupidiselt rahustavad ning sobivad mõtisklemiseks ja lähemalt vaatlemiseks.

Soomes on aiandusteraapia alles lapsekingades, aga ühe eeskujuna tõi Takala-Hotti välja Rootsi, kus on teraapilisi aedu ehitatud ja arendatud juba pikalt, näiteks hooldekodude ja haiglate juurde, ning kus juba algklasside lastele on mõeldud spetsiaalsed programmid, mille käigus idandatakse taimi, jälgitakse nende kasvamist ja koristatakse hiljem ka saaki.