Eesti osalus tuumajaamas selgub veebruaris
21. september 2011, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister Juhan Parts ütles eile energiafoorumil, et valitsus hakkab lähiajal arutama Leedu tuumajaama ehitusega liitumise tingimusi. Postimehe andmeil seab Eesti eelduseks avatud ja ühise Balti elektrituru ning Vene elektri hinnamõju välistamise.
Visaginase (või ka Ignalina) uue jaama ehitust valmistavad ette nelja riigi energiafirmad ja valitsused. Uue tuumajaama tehnoloogia tarnijaks valisid osalised juulis Jaapani firma Hitachi-GE Nuclear Energy.
Eesti Energia kinnitusel käivad praegu intensiivsed läbirääkimised. «Poolte seisukohad lähenevad teineteisele järk-järgult,» kinnitas Eesti Energia tuumaenergia projektijuht Andres Tropp. See oli ka kõik, mida energiafirma on valmis ametlikult ütlema.
«Valitsus peab õige pea otsustama Leedu tuumajaama projektis osalemise,» märkis Juhan Parts eile Eesti Energia korraldatud konverentsil. «Arutelu algab, kui on teada projektis osalemise täpsed tingimused.»
Täpseid tingimusi nelja riigi energiafirmad praegu kokku lepivadki. Uue jaama võimsus võib tulla 1350 megavatti. Võrdluseks: suletud Ignalina viimase reaktori võimsus oli 1500 megavatti.
Parts märkis, et otsus, kas osaleda Leedu tuumajaamas, on keeruline. Eesti Energia juht Sandor Liive nentis, et Eestil oleks võimalus saada Ignalina uues jaamas 300-megavatine osalus. Liive andis mõista, et uue jaama investeerimisotsus tuleb teha eeloleva 12 kuu jooksul.
Postimehe andmeil jõuab osalemisotsus valitsuse lauale hiljemalt tuleva aasta veebruaris. Tõsi, kui mõnes küsimuses ei saada kokkuleppele, võivad projekti tingimused jõuda Stenbocki majja ka tuleva aasta suvel.
Postimeest nõustanud allikas märkis, et läbirääkimistel on lahtised mitu äärmiselt tundlikku teemat, jagamata on vastutus ja riskid.