Eesti majandusvabadust piirab enim suur valitsussektor
20. september 2011, 14:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti majandusvabadust piiravad enim suur valitsussektor ja jäigad tööturu regulatsioonid, nähtub täna avaldatud Fraseri Instituudi analüüsist.
Frazeri äsja avaldatud tunamulluste andmete põhjal koostatud maailma majandusvabaduse indeksi pingereas langes Eesti aastaga kolme koha võrra 15. positsioonile.
Eesti koht majandusvabaduse alaindeksite pingeridades on järgmine:
- Valitsuse suurus: 102. koht
- Õigussüsteem ja omandiõigused: 26.
- Usaldusväärne raha: 22.
- Vabadus rahvusvaheliseks kaubanduseks: 10.
- Krediidituru regulatsioon: 5.
- Tööturu regulatsioonid: 87.
- Äriregulatsioonid: 11.
Eesti on aastaga pingereas langenud ennekõike just valitsuse suuruse näitaja halvenemise tõttu. Märgatav paranemine on samas toimunud usaldusväärse raha kategoorias, mis hõlmab näitajaid nagu rahapakkumise kasv, inflatsioon ja selle muutlikkus ning vabadus omada pangas välisvaluutakontosid.
Valitsuse suurus hõlmab näitajaid nagu valitsuse kulutuste osatähtsus kogutarbimises, valitsuse tulusiirete ja subsiidiumide osatähtsus SKTs, valitsuse ettevõtete ja investeeringute osatähtsus ning tulu- ja tööjõumaksude määrad.
Tööturu regulatsioonid hõlmavad näitajaid nagu palkamise, vallandamise ja tööaja reeglid, miinimumpalk, kollektiivläbirääkimised, töötajate töölt vabastamise kulud ning ajateenistuskohustus.
Professor: pingeridasid ei tohi üle tähtsustada
«Arvan, et selle taga on väga tehniline põhjus,» kommenteeris valitsuse suuruse näitaja halvenemist Tartu Ülikooli ettevõtluse professor Urmas Varblane. «Eesti majandus lihtsalt tõmbus sel perioodil [aastal 2009] palju kokku ja avaliku sektori osatähtsus sellepärast kasvas.»
Nii võib oletada, et kuna Eesti SKT taas suureneb, siis meie valitsuse suuruse näitaja peagi paraneb. Sama on oodata töötururegulatsioonide näitaja puhul, kuna täna avaldatud aruandes ilmselt polnud veel arvesse võetud 2009. aasta suvel jõustunud uue töölepinguseaduse mõju.
«Niisuguseid rankinguid ei tohi üle tähtsustada,» rõhutas Varblane. Tema sõnul vajavad need igal juhul tõlgendust juurde.
Üks näide selliste pingeridade petlikkusest on krediidituru regulatsiooni alaindeks, mille pingereas asub Eesti koguni 5. kohal. See alaindeks võtab muuhulgas arvesse välispankade osatähtsust, lähtudes eeldusest, et väliskonkurents on hea. Kuna nimetatud osatähtsus on Eestis väga suur, siis oleme krediidituru regulatsiooni alaindeksi pingereas kõrgel kohal.