T, 6.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Finantsjärelevalve: investeerimishoius pangale kasulikum kui tavaline hoius

Andrus Karnau
Finantsjärelevalve: investeerimishoius pangale kasulikum kui tavaline hoius
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hoiupõrsas.
Hoiupõrsas. Foto: SCANPIX

Finantsinspektsiooni analüüs näitas, et investeerimishoiusele paigutatud raha enamasti inimestele tule ei teeni.

«Investeerimishoius on pangale kasulikum kui tavaline hoius,» kommenteeris finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp.

Panga kasu tekib siis sellest, et inimesed panevad raha hoiustele, kuid pank ei pea neile intresse maksma. Hoiustatud raha on aga võimalik intresside eest välja laenata.

«See on toode, mis on kantud inimese soovist ja lootusest, et tema raha toodaks rohkem intressi kui tähtajalisel hoiusel,» märkis Tropp. «Pangad seovad selle toote intressi sündmusega, mille eest ise ei vastuta ja riskid maksab kinni hoiustaja.»

Ajavahemikul 1. jaanuar 2009 - 30. juuni 2011 lõppes kokku 62 377 investeerimishoiuse lepingut, mis jagunes 426 erineva hoiuse emissiooni vahel kogumahuga ligikaudu 274 miljonit eurot.
Investeerimishoiuseid pakkus kuus krediidiasutust.

Analüüsi järgi oli investeerimishoiuse turuülene kaalutud keskmine tootlus vaadeldud ajavahemikul negatiivne: - 0,46%. Kõikidest investeerimishoiusesse paigutatud rahalistest vahenditest teenisid kliendid 16% osas positiivset tootlust, 51% hoiustest olid nulltootlusega ja 33% negatiivse tootlusega.

Finantsinspektsiooni analüüs põhines reaaltootlusel, mis tähendab, et tootluse arvutamisel arvestati ka kõikide teenusega seotud ja kliendi poolt makstud tasudega. Negatiivset reaaltootlust võimaldab investeerimishoiuse turul eelkõige hoiuse liik, mille sõlmimisel maksab klient krediidiasutusele tagastamatu teenustasu – nn hoiuse riskipreemia.
 

Märksõnad
Tagasi üles