Paavel: oleme seisus, kus Erki Noolt ja Barutot võrreldakse samas kategoorias

Töötukassa juht Meelis Paavel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Töötukassa juht Meelis Paavel peab huvitavaks müüdiks seda, justkui poleks töötukassa poolt investeeritud reservide tootlus olnud piisavalt kõrge.

Paaveli sõnul paigutab töötukassa raha täna teadlikult madala riskiga pikaajalistesse vahenditesse.

«Aga need, kellega meid võrreldakse, paigutavad lühiajalisematesse ja kõrgema riskiga vahenditesse. Piltlikult öeldes oleme seisus, kus Erki Noolt ja Barutot võrreldakse samas kategoorias. Omas kategoorias on töötukassa tootlused olnud stabiilselt head,» märkis Paavel.

Tema sõnul toimub töötukassa konservatiivsetest põhimõtetest lähtuv investeerimistegevus nõukogu otsuse alusel, mille koostamisse on kaasatud parimad spetsialistid.

«Investeeringute julgemaks muutmiseks pole täna muud tarvis, kui nõukogu otsust. Kas me tahame seda? Ranged piirid on ju olnud teadlik valik.

Nendest loobumine peab ka olema teadlik valik, nii et peamine küsimus on tegelikult selles, kui agressiivseks oleme valmis minema oma reservide investeerimisel, mitte selles, kelle nii öelda kätes need täna on,» leiab Paavel.

Tema sõnul on pisut tagaplaanile jäänud peamised põhjused, miks töötukassa kunagi iseseisva reserviga loodi.

Esiteks tegemist on Eesti töötajate ja tööandjate kindlustusrahaga, mis on sihtotstarbeline ning mille kasutamine millekski muuks on täiesti põhimõtteline probleem. Nagu näiteks kohustusliku liikluskindlustuse reservi kasutamine millekski muuks.

«See pole maksuraha, see on inimestelt teatud lubadusega kokku kogutud raha,» lisas Paavel.

«Teiseks - süsteemses mõttes on samuti usalduse küsimus see, kui riiklikud reservid ei ole kõik nii öelda ühes korvis koos. Ehk siis täna on olemas teatud tasakaal eri riskide vahel.

Kolmandaks - tegelikult ei ole meil otseselt midagi selle vastu, kui Riigikassa aitab meie reserve paigutada. Terav ja oluline küsimus on ikkagi see, kas neid reserve kasutatakse jooksvate riigi kulude katteks.

Meie analüüs näitab, et arvestades hiljutist masu-kogemust, ei ole riigil eriti odav kriisiajal töötutele kaitseks raha leida ning asi võib lõppeda kas väga suurte kulutustega või siis sellega, et töötajad peavad senisest veel suuremat maksemäära kannatama. Või jäävad kindlustatud keerulisse olukorda, kus nad on üldse ilma kaitseta.»

Samas tõstatab Paavel küsimuse: miks ei võiks töötukassa riigile raha laenata?

Tema sõnul on seaduses küll otsesõnu öeldud, et töötukassa ei tohi laenu anda, samas on teoreetiline võimalus, et kui riik emiteerib võlakirju, saaks töötukassa neid osta.

«Viimane on iseenesest muidugi seaduse mõttega küllalt piiripealne ümberkäimine, kuid jah, võimalik. Ma vaatan masu-aegseid graafikuid, kust on näha ka raha hind.

Paraku on nii, et kui riik emiteerib täna võlakirjad ning peab need ennetähtaegselt tagasi ostma, kui midagi hullu juhtub, siis tõenäoliselt on just sellel hetkel mujalt hangitava raha hind riigi jaoks nii kallis, et raske on näha siinkohal võitu.»