/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/09/19/759520t1h321d.jpg)
Kui teil on pisut sääste hoiuarvel, siis tõenäoliselt olete saanud pangast pakkumise panna oma raha investeerimishoiusele, kus selle säilimine on tagatud, aga intressid muinasjutulised.
Investeerimishoius toodab inimesele enamasti kahjumit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspektsiooni värske analüüs näitab, et investeerimishoiusele raha paigutanud inimesed jäävad loodetud tulust enamasti ilma. Halvemal juhul peavad Swedbanki, Sampo või SEB kliendid isegi peale maksma, sest mõned investeerimishoiuse tooted on riskitasuga, tavaliselt kümme protsenti summast.
Pankurid saavad aga hoiusele paigutatud raha keerutada oma igapäevatöös, milleks on laenuandmine. Juriidiliselt on kõik korras, sest investeerimishoiuse reklaamid lõpevad reeglina meeldetuletusega, et hoiustaja võib oma raha tagasi saada ka intresse teenimata.
Kui tähtajalise hoiuse intressimäär on enamasti 1,9 protsenti aastas, siis on keeruline ära öelda pakkumisele, mis algab sõnadega, et kas te ei tahaks panustada Jaapani salarelvale või Aasia tiigrile. Just selliseid kõlavaid nimesid kannavad pankade pakutud investeerimishoiused.
Pisut ettevaatlikuks peaks küll tegema hoius nimega Dünamo, kuid ka see õnnestus SEB-l 2008. aastal edukalt müüa. Sadade omasuguste seas lõppes Dünamo kolmeaastane hoiuperiood eile. Kokku oli Dünamo-seerias kuus toodet, milles kaks lõpetasid positiivse ja neli negatiivse tootlusega.
Viimast näitasid riskipreemiaga investeerimishoiused, nii et sinna raha paigutanud inimene kaotas oma raha väärtuse inflatsiooni tõttu ja ka kümme protsenti sissemaksu. Positiivne tootlus oli Dünamo toodetel 0,64–0,84 protsenti aastas – tavahoiusel oleks intress vähemalt kaks korda suurem olnud.
Samas on investeerimishoiuste müük väga edukas, sinna on inimesed paigutanud sadu miljoneid eurosid. Ja kui otsustada pankade reklaamide järgi, on see populaarne pensionäride hulgas. «Investeerimishoius on pangale kasulikum kui tavaline hoius,» kommenteeris finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp.
Panga kasu tekib siis sellest, et inimesed panevad raha hoiustele, kuid pank ei pea neile intresse maksma. Hoiustatud raha on aga võimalik intresside eest välja laenata.
«See on toode, mis on kantud inimese soovist ja lootusest, et tema raha toodaks rohkem intressi kui tähtajalisel hoiusel,» märkis Tropp. «Pangad seovad selle toote intressi sündmusega, mille eest ise ei vastuta ja riskid maksab kinni hoiustaja.»
SEB pressiesindaja Piret Seeman märkis: ei saa nõustuda väitega, et tavadeposiit teenib reeglina rohkem kui investeerimishoius. «Investeerimishoiuse risk võib viia olukorrani, kus tootlus võib olla deposiidist ka märkimisväärselt kõrgem ja seetõttu ongi meie tootevalikus alternatiivseid tooteid nii suurema kui ka väiksema riskitaluvusega kliendile,» märkis Seeman.
Swedbanki investeerimistoodete valdkonnajuht Kai Voore ütles, et erinevalt väärtpaberi investeeringuist on 90 protsenti investeeringust kliendile alati tagatud. «Enne majanduslangust olid investeerimishoiuste tootlikkused mitu korda üle sellest, mida pakkusid tähtajalised hoiused. Ka siis oli risk, et mõne konkreetse hoiuse alusvaraks olev väärtpaber ei kasvanud oodatule vastavalt,» märkis ta.
Sampo panga investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov ütles: inimene peab endale aru andma, et niisuguse hoiuse vormistamisel võtab ta riski, et loodetud tulu jääb tulemata. Tema sõnul võimaldab investeerimishoius kombineerida turvalisus ja investeerimisrisk ka nendel turgudel, kuhu väikeinvestor ise ligi ei pääse.