Päevatoimetaja:
Sander Silm

Kui raha võtmine automaadist läheb tasuliseks, kas siis võiks palka sulas nõuda?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Toomas Huik / Postimees

Swedbank, SEB, Nordea ja Sampo Pank alustasid juba mullu koostööprojektiga luua ühine kogu Baltikumi hõlmav sularahaautomaatide võrk. 

Välistada ei saa võimalust, et ühisvõrgustikust muutub sularaha väljavõtmine tasuliseks. Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur tõdes, et suur töö ühtse sularahaautomaatide võrgustiku loomisel on tehtud, aga suur osa sellest on veel ees, nii et võimalikest sularaha väljavõtmise muutuvatest tingimustest on veel väga vara rääkida.

Kui aga sularaha väljavõtt tõepoolest  tasuliseks muutub, siis arvestades, et enamasti maksavad tööandjad palga välja inimese pangakontole, tähendaks see,  et palgatööline peaks hakkama pankadele (s.h oma kodupangale) justkui kümnist maksma.

Selles valguses uurisime asjatundjatelt, kas palgaraha võiks tööandjalt küsida ka sularahas.

Selgub, et praegu kehtiv töölepinguseadus ei välista palga maksmist sularahas. Selles tuleb aga tööandjaga kokku leppida ning samuti oleks soovitatav määrata kindel koht, kus töötaja sularaha kätte saab.

Erandiks võivad siinkohal osutuda need, kes on viimase viie aasta jooksul sõlminud pangaga laenulepingu. Nimelt on sel perioodil üha sagedamini hakanud laenulepingutesse lipsama punkt, kus pank nõuab, et laenuvõtja töötasu laekuks just sellesse panka. Loomulikult on ka siin võimalus teha pangale ettepanek lepingut muuta, kuid pole garanteeritud, et pank sellega ka nõus on.

Tagasi üles