Moskvas käib madin Punase Proletaarlase pärast

Moskva. Foto: SCANPIX

Moskva kesklinnas laiutav nõukogudeaegne masinatehas Krasnõi Proletarii on meelitanud poksiringi kaks Vene raskekaallast: riikliku naftahiiglase Rosnefti ja oligarh Mihhail Fridmani Alfa grupi.

Viletsas seisus tehas kükitab juhtumisi maalapil, mida hetkel hinnatakse 350 miljoni dollari peale. Kirev kisma krundi pärast kestab ligi kaks aastat.

Fridman on tugev tegija mitmes valdkonnas, kuid paljude arvates on talle sattunud pihku liiga kõva pähkel.

«Rosneft on riiklik tšempion, Alfa koosneb paarist oligarhist,» ütles konsultatsioonifirma Eurasia Groupi Vene asjade spetsialist Cliff Kupchan.

«Vaevalt on Alfa nii rumal, et ta lihtsalt niisama Rosnerfi kallal norima kipuks... aga ma küsiks pigem niipidi, et ega nad liiga matsaka mehega poksima pole läinud? Alfa on söakas ja julge. Aga mingil hetkel, kui nad järele ei jäta, lüüakse nad paraku pikali,» leiab ekspert.

Viimase aasta jooksul on Alfa ja Rosneft käinud vaikselt kohut Punase Proletaarlase kahe omanikfirma ühinemise pärast, milles mõlemal on tütarfirmade kaudu osalused. Kohtuasjad puudutavad ka aktsionäride koosolekut, kuigi Alfa esindajaid nende sõnutsi sisse ei lastud.

Konflikt ujus päevavalgele pärast seda, kui Financial Timesi kätte toimetati terve rida kohtuotsuseid ning 25. augustist pärinev kiri Rosnefti juhatusele, mille saatjaks on Alfa omanduses olev Küprose haldusfirma NBI Investments.

Alfa tütarfirmade kasuks on juba otsused langetanud mitmed apellatsiooni- ja kassatsioonikohtud, kuid varsti vaatab asja üle Venemaa kõrgeim vahekohus, mis võib kummutada kõik eelnenu.

NBI ütleb kirjas Rosnefti juhatusele, et on valmis «kaitsma oma huve, rakendades kõiki seaduslikke vahendeid» ning viima vaidluse Suurbritannia börsivalitsusse, mis haldab Rosnefti Londoni börsil noteeritud aktsiaid.

Palvele reageerida NBI kirjale vastas Rosneft pressiteate vahendusel, et on langenud Alfa poolt «organiseeritud avaliku rünnaku» ohvriks, mis olevat märk sellest, et viimane «ei ole kindel oma positsioonis kohtutes».

Alfa keeldus Rosnefti väidetele reageerimast.

Hiljuti hämmastas TNK-BP kaasosanik Alfa nii välisvaatlejaid kui BPd sellega, et nurjas viimase naftatehingu Rosneftiga.

Üks Vene suunal tegutsev karastunud Lääne investor ütles, et BP oli ekslikult eeldanud, et kui ajab asju Rosnefti ja selle tolleaegse osaniku, asepeaministri Igor Setšiniga, siis on neil Alfa vastu poliitiline kaitse kindlustatud.

Alfa lähedalseisvad allikad ütlesid, et Punase Proletaarlase tüli ei tohiks olla seotud Rosnefti ja BP nurjunud aktsiavahetusega.

Eks aeg näitab, kas Alfa suudab ka «proletaarlase» kohtusaagas Rosneftil naha üle kõrvade tõmmata.

Mõlema osapoole lähedalseisvad allikad tunnistavad, et tehase asukoht on ülimagus. Kui üks neist peale jääb või kui mingile kokkuleppele jõutakse, läheb tehas üsna kindlasti lammutamisele ning asemele hakkavad kerkima kontorihooned.

Tööliste sõnutsi on Punases Proletaarlases tootmine juba aeglustunud ja kahe viimase aasta sündmused on tekitanud tehase ümber «palju paha haisu».

2009. aasta lõpus leiti Küproselt tehase endise peadirektori surnukeha. Kuus kuud pärast seda tungis tehasesse enam kui sada meest, kes panid toime 1990. aastate reiderstvo-stiilis rünnaku.

«Nägin ju oma silmaga. Tulid sada viiskümmend meest. Vana juhatus aeti minema, uued pandi asemele,» ütleb tehase laserispetsialist Anatoli Demin.

Ta lisab, et pärast seda käib kõik juba suletud uste taga.

Copyright The Financial Times Limited 2011.