Ligi: USA rahandusministri ettepanek oleks Euroopas rakendamatu
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
19. september 2011, 13:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/09/19/758296t1h607a.jpg)
Eesti rahandusminister Jürgen Ligi sõnul oleks USA rahandusministri Timothy Geithneri möödunud nädalal Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel Poolas tehtud ettepanek Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) finantsvõimekuse suurendamiseks nii juriidiliselt kui majanduslikult suuresti rakendamatu.
«Geithner propageeris USA praktikat, mis laias laastus taandub likviidsuse lisamisele majandusse ja riigile. Euroopas oleks see nii juriidiliselt kui majanduslikult suuresti rakendamatu. Meil on tegu 27 ja 17 valitsuse ning Euroopa Liidu (EL) lepingutega, mis keelab keskpangal valitsusi rahastada, ning meil ei ole positsiooni, mis on maailmas USA dollaril ja majandusel,» kommenteeris Ligi BNSile.
Ligi sõnul peavad Euroopa iga riik ja piirkond tervikuna oma mured ise lahendama, tegelema esmajoones maksevõimega, milleks on omad mehhanismid praeguseks ka kokku lepitud.
«Tõsi, EFSFi paindlikkus suureneb järsult [riigivõlakirjade ost nii primaar- kui järelturult, ennetavad laenud riikidele, pankade kapitaliseerimine] ning see ei tundu olevat arengu lõpp. Ent USA stiilis hiigelpuudujääk oleks Euroopale hukatus ja ei ole püsivalt jõukohane ka USA-le,» lisas rahandusminister.
Võtmeküsimus on Ligi sõnul siiski likviidsusabi tingimuslikkus ehk pikaajalise maksevõime tagamine kasinusprogrammide ja reformidega. «Kreeka uus laenuprogramm tähendab sisuliselt valikulist maksevõimetust – laene ei maksta enam loodetud tingimustel, aga need ei jää maksmata,» selgitas rahandusminister.
Ligi märkis ka, et erinevalt ajakirjanduses domineerivast väitest ei otsustanud rahandusministrid Wroclawis järgmist laenumakset edasi lükata, vaid teevad oma otsuse makse kohta oktoobri eurogrupis. «Kreeka makse ei tule EFSFist, vaid jätkuvalt kahepoolsest formaadist, ja sellel on ranged tingimused, mida Kreekal on alles vaja täita. Otsus tugineb troika [Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMF-i] raportile Kreeka edusammudest, mille valmimine vahepealse läbirääkimiste katkemise tõttu pisut edasi lükkus,» selgitas minister.
Möödunud nädala lõpus toimunud rahandusministrite kogunemisel rõhutasid ministrid tähtsaima teemana olemasolevate abimehhanismide, nagu EFSFi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM), töövõime tagamist igas olukorras. Selleks mitmekesistatakse Euroopa finantsstabiilsuse fondi instrumente.
Kreeka järgmine laenumakse otsustatakse eurogrupi kohtumisel oktoobris, kui Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja IMF on andnud hinnangu Kreeka majandusprogrammi täitmisele.