/nginx/o/2011/09/19/758012t1hd896.jpg)
Vastavalt ÜRO ametlikele ennustustele sünnib 31. oktoobril siia ilma 7 miljardes elanik.
Tere tulemast, inimene nr 7 000 000 000
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomulikult pole andmed tegelikult nii täpsed, et nimetatud isiku saabumist päeva või isegi aasta täpsusega ette ennustada, kuid ometigi on sümboolne hetk kloppinud vahule debati «ülerahvastatusest», mis käib oma tõusude ja mõõnadega juba sellest ajast peale, kui Thomas Malthus aastal 1798 vastavateemalise essee avadas (Essay on the Principle of Population).
Nii prominentsel kohal avalikes aruteludes kui praegu, pole teema olnud alates 1960. ja 1970. aastate «rahvastikupommi» hirmust – siis, kui planeedil paiknes tänasest poole vähem rahvast.
Üldiselt ei ole diskussioonide toon nii apokalüptiline, kui 40 aastat tagasi, kuigi kesksel kohal on siiani Maa «inimeste kandmise võime».
Kui suure inimhulga juures säilib jätkusuutlikku elamist võimaldav olukord? Kas me suudame toita globaalset populatsiooni, mis kasvab 76 miljoni võrra aastas ja ületab rahvastikuteadlaste hinnangul 2050. aastaks 9 miljardi piiri?
Ja äkki paneb kasvav inimkoorem lõpuks katastroofilise ja pöördumatu põntsu keskkonnale – alates kliimamuutustest kuni ürglooduse hävimiseni?
Oh häda, teadlased ei ole sugugi üksmeelsed!
«Kandevõime hinnangud kõiguvad miljardi ja triljoni inimese vahel,» ütleb New Yorgi Rockefelleri ülikooli rahvastikuteadlane Joel Cohen. «Need numbrid on aga pigem poliitilised kui teaduslikud, mõeldud toetama teatud vaatevinkleid.»
Söör John Sulston Manchesteri ülikoolist on siiski seda meelt, et eesmärk ei tohiks olla maailm inimesi võimalikult tihedalt täis toppida. «Me peame mõtlema, mis tagaks inimkonnale õitsengu,» ütleb ta. «Eesmärk peaks olema kõrge elukvaliteet, mitte mingisugune vaevaline toimetulemine.»
On ka neid, kes ei näe ülerahvastuses mingit probleemi. Buumi pooldajad (ingliskeelses maailmas on käimas sõnasõda «boomsters» vs «doomsters») kinnitavad, et maa täitmine lastega võib viia jõukuseni ka keskkonda kahjustamata.
Kui globaalset kataklüsmi ei tule, täitub 8 miljardit ligikaudu 15 aastaga. Ja küllap vaidlevad buumerid ja duumerid ka siis sama tuliselt selle üle, kas rahvast on planeedil liiga palju või mitte.
Copyright The Financial Times Limited 2011.