Kelm pakub Tallinki nimel aktsiaid venekeelsetele elanikele

Hoidu finantskelmide eest! Foto: Dominic Lipinski / PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Postimehe vene toimetuse poole pöördus lugeja, kelle sõnul väitis kelm, et helistab Tallinkist ning pakub investeerimiseks Tallinki aktsiaid.

«Tere, kas te vene keelt räägite,» alustas telefonikõnet tundmatu meesterahvas ning pärast jaatavat vastust ütles helistaja, et helistab Eestist ning pakub võimalust mängida börsil Tallinki aktsiatega.

Täpsemaks selgituseks oleks pidanud klient võtma mehega ühendust juba Skype’i teel.

«Kohtume Skype’is ja ma selgitan ja näitan teile täpselt, kuidas seda teha,» ütles mees.

Seda, et Tallinki aktsiaid ei müü mitte ettevõte, vaid sellega kaubeldakse börsil, ei pruugi kõik inimesed teada ja taolisi lihtsameelseid kelmid püüavadki.  

Politsei ja piirivalveameti sõnul on mitu inimest teatanud, et nad langesid venekeelsete investeerimiskelmide küüsi. Sageli pakutakse inimestele telefoni teel aktsiaid ning lubatakse võimatut – garanteeritud kasumit.

«Mai lõpus helistasid välismaa numbrilt eaka mehe telefonile ja Skype’i vene keeles rääkivad mees ja naine. Kelmid pakkusid talle tulusaid aktsiaid ning abi makse tegemisel. Selleks palutakse inimesel paigaldada arvutisse programm, näiteks TeamViewer või AnyDesk, mis võimaldab kelmidel võtta arvuti üle kontroll. Seejärel suunatakse inimene internetipanka makset sooritama. Nad paluvad inimesel kanda näiteks 200 eurot, kuid muudavad ise summa mitu korda suuremaks. Samal ajal vesteldakse inimesega kiiresti ja segaselt, hajutades tema tähelepanu,» kirjeldas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Hannes Kelt üht hiljutist juhtumit. «Sel korral jäi inimene ilma 4400 eurost.»

Kelt ütles, et telefoni teel aktsiate pakkumise taga on pea alati kelmid.

«Räägitakse suurest tootlikkusest ja kasumist ning pakutakse ka tuntud ettevõtete osakuid. Investeering ei või kunagi olla kergekäeline ning see peab olema läbi mõeldud. Rahapaigutus mis tahes ettevõttesse, aktsiasse ja mis tahes platvormi kaudu ei ole kunagi garanteeritud tuluga tegevus ning kui inimesele lubatakse igal juhul kasumit, siis peaks peas süttima punane tuluke,» ütles Kelt. Ta lisas, et teine ohumärk on inimese arvutisse ligipääsu küsimine. «Me ju ei lase võõrast inimest enda koju asjadesse tuhnima. Tundmatule arvutiligipääsu andmine just seda on,» lausus Kelt.

Ameti sõnul on kelmide sihikul just eakad, sest nad oskavad suurema tõenäosusega vene keelt ega pruugi olla arvutiga sina peal. «Soovitan rääkida oma lähedastele, kes on aktiivsed arvutikasutajad, et selline skeem levib. Soolapuhujate jutu uskumine tähendab kindlat rahakaotust,» soovitas Kelt.

Mullu teatati ainuüksi Põhja prefektuurile 200 petukõnest. Nendega survestati inimesi investeerima krüptovaluutasse ja ettevõtetesse.

«Tänavu on küll vähem teateid, kuid probleem pole kuhugi kadunud. Kui inimesed hammustavad ühe skeemi läbi, siis töötavad kelmid välja uusi petmise vorme. Alati tuleb olla tähelepanelik ning vajadusel nõu küsida.»

Kuidas ära tunda võimalik kelm?

• Helistaja on üldjuhul venekeelne, kuid nad räägivad ka tugeva aktsendiga ja vigast inglise keelt.
• Räägitakse kiiresti, segaselt ning garanteeritakse võimatut ehk kindlat kasumit. Kelm võib olla ebaviisakas ja pealetükkiv ega lase kõnet lõpetada.
• Helistatakse välismaa numbrilt.
• Helistatakse tavaliselt eakale inimesele, eeldades, et ta ei tunne nii hästi arvutit.
• Palutakse arvutisse paigaldada programm. See aitab kelmil pääseda ligi inimeste andmetele ja ka pangakontole.
• Palutakse sisestada veebilehel oma krediitkaardi andmeid.