/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/08/27/423622t1haaa5.jpg)
VEB fondi sertifikaatide omanikud on esitanud fondile taotlusi 12,8 miljoni euro eest, kuid nõuete omanikud ei avalikusta, kui suur on nende kogunõue, mis võtab arvesse ka viiviseid ja intresse.
VEBi võlausaldajad nõuavad 10 protsenti aastaintressi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1990. aastate alguse panganduskriisi ajal ostis riik Põhja-Eesti Pangalt 132 miljoni krooni väärtuses endise Balti Ühispanga VEB fondi sertifikaate. Nende ostuks emiteeris valitsus võlakirju, mille intress oli 10 protsenti aastas. Sellele pretsedendile viidates nõuavad sertifikaatide omanikud samuti hüvitamata nõuete eest 10-protsendilist intressi.
«Minu poolt esindatavad äriühingud lähtuvad asjaolust, et riik on osa VEB fondi sertifikaate vahetanud nominaalväärtuses riigi võlakirjade vastu ja tasunud neilt võlakirjadelt 10-protsendilist aastaintressi,» ütles vandeadvokaat Indrek Leppik.
Üks ettevõte, mida Leppik esindab, on ka Vambola Kolbakovi pankrotistunud AO Imbi, millel kunagi jäi Vnešekonombanki 2,9 miljonit dollarit. Leppik võitles kohtutes AO Imbit esindades välja positiivse jõustunud kohtuotsuse. See ei kohusta küll riiki otseselt raha maksma, kuid käsib pea liiva alla peitmise mäng lõpetada.
Selle aasta veebruaris jõustunud kohtuotsus nõuab valitsuselt, et see looks 1. novembriks VEB fondi sertifikaatide hüvitamise korra. Milline see saab olema, pole teada.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles septembri alguses Postimehele, et esimene küsimus on, kas sertifikaate peab hüvitama, ja teine, millise summa eest. Minister lisas, et rahandusministeerium tegeleb sellega praegu ega soovinud täpsemalt kommenteerida.
Nii Leppik kui ka Kolbakov kinnitasid, et valitsus pole neile pakkunud kompromissi või kokkulepet, mis lõpetaks aastaid kestnud vägikaikaveo ettevõtjate ja Eesti riigi vahel.
Nordbiochem
• Põlvas tegutsev OÜ Nordbiochem otsib alternatiive naftal põhinevale keemiale, fokusseerides laktaatide fermentatsioonile (piimhappe soola kääritamisele). Selle ettevõte kätte koondatud patentide ja IPRiga loodab Vambola Kolbakov läbi murda suurde keemiatööstusse, tuues Eestisse sadu miljoneid eurosid aastas.
• Nordbiochemi suuromanik on Vambola Kolbakov, veerand firmast kuulub Oliver Kruudale ning mikroskoopiline osalus on Antti Jürgensil ja Aimar Altosaarel.
• Nordbiochemi juhatuse liige on Henn Ruubel, keda avalikkus tunneb ennekõike Marcel Vichmanni (1990. aastate lõpus Hoiupanga skandaaliga kuulsaks saanud ettevõtja – toim) suuromanduses olevate ettevõtete ärijuhina. Ettevõtte majandusaasta aruande järgi oli mullu ärikahjum kaheksa ja tunamullu 6,3 miljonit krooni.
• Kolbakovi ettevõtmised on varem pankrotistunud, kuid siiani töötavad juba uute omanike käes all edukalt tema algatatud farmaatsiatööstus Nycomed Sefa ja rapsiõlitehas Werol Tehased.