TÜ majandusteaduskonda kummitab rahanappus

Esiplaanil Maaja Vadi. Foto: Mihkel Maripuu

Juhtimise professor Maaja Vadi asus sel nädalal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaani ametikohale olukorras, kus teaduskond kimbutavad rahalised raskused ning peaaegu kõik õppejõud peavad tegema ületunnitööd.

Kes olid teie konkurendid teaduskonna juhi kohale?

See on kurblooline, aga valimistel oli vaid üks kandidaat. Ja ka seda ühte ma nimetaks kompromisskandidaadiks. Meil oli teaduskonnas üsna palju arutelusid, et kellele see roll läheb. Olid erinevad põhjused, miks üks või teine inimene, kellest me isegi arvasime, et ta selle rolli võtab, ei saanud seda teha. See oli kompromisslahendus, et ma võtsin selle rolli.

Millest selline olukord, et on keeruline teaduskonnale juhti leida?

Esiteks eeldab see ametikoht teatud formaalsetele nõuetele vastamist. Teiseks on see siiski üsna keeruline amet. Kahju on loobuda spetsialisti rollist ning administratiivne töö on vahel selline, kuhu pannakse palju rohkem energiat ja kõike muud sisse, aga tulem ei ole nii nähtav ning sellest rollist taastumine võtab päris palju aega.

Kas vähemalt palk on selline, mis motiveerib dekaaniametisse asuma?

Ma ei tea, milliseks see palk kujuneb. Majandusteaduskonna eripära on, et palk sõltub väga konkreetselt tehtud töö hulgast. Palgasumma kujuneb töötatud tundide ja muude näidikute alusel, ehkki peame küll garanteerima inimestele miinimumpalga.

Missuguses seisus te teaduskonna eelmiselt dekaanilt saite? Kas on lahendamist vajavaid probleeme?

Tsiteeriksin seda, mida eile [kolmapäeval] valimiskogu ees ütlesin, et organisatsioonid vajavad eri arenguastmetel erinevaid asju ja seetõttu ei saa öelda, kas on hea või halb, vaid tuleb pigem vaadata, millised ülesanded ees seisavad. Praegusel arenguastmel arvan, et on 3 põhilist fookust, mida peaksime silmas pidama - kvaliteet, koostöö ja koordineerimine.

Kuidas teaduskond praegu rahaliselt toime tuleb? Kas koondamiste ja palgalangetuste teema on üleval?

Rahahäda on meil küll üleval. See oli ka üks põhjusi, miks ma väga tõsiselt kaalusin [dekaaniks kandideerimist].

Teiselt poolt teaduskonnas paljud meist jagavad seisukohta, et ei tohi karta suuri kulusid, vaid väikseid tulusid ja peame vaatama, kuidas [rahalisi] vahendeid suurendada. See pole lihtne, sest olemasolevate inimestega ei ole võibolla võimalik väga palju rohkem teha ja teisalt uute inimeste palkamisel meil pole neile garanteerida täistöökohta.

Hetkel ma siiski ei arva, et koondamine väga teravalt päevakorral on. Pigem on see, et kuidas inimeste koormust ühtlasemalt hajutada ja teha suurema väärtusega tööd.

Meil on küll terve rida õnnestumisi, kus meile on usaldatud kaunis mahukaid teaduprojekte, mis võimaldavad siiski tegelda sellega, mis akadeemilise töötaja üks põhiosa on - uurimistööga - ja seda kombineerida õppetööga. Aga kohati ootaksime ehk isegi ühiskonnas laiemat diskussiooni, et kuidas kujunevad ressursid, mis majandusteaduskonna käsutuses on. Paraku on ühiskonnas arusaam, et majandusteadus tähendab ärindust, see on mõjunud finantseerimisele suhteliselt viletsalt. Need ei ole kindlasti üks ja sama asi, kusagil on vaja siiski teha fundamentaaluuringuid ja me pakume, et võiksime see koht olla.

Mis täpsemalt tähendab, et rahaline olukord pole hea? Kas teaduskonnal on suured laenud või lihtsalt raske ots-otsaga kokku tulla?

Üks tunnus on see, et kui 10 aastat tagasi meie palgad olid ülikoolis ühed kõrgemad tänu sellele, et suunasime turule väga palju tooteid - pean silmas avatud ülikooli õppetööd. Viimase 3-4 aasta jooksul need seda kindlasti pole ja meie palkade kasvutempod on ühed ülikooli madalaimad.

Mis on sellise olukorrani viinud?

Siin on palju põhjusi. Majandusteaduskond siiski allub Tartu Ülikoolile ja osa mõjusid tuleb sealt. Teine mõjur on turuolukorra muutus, tundide hulk ei ole vähenenud, aga eelarved siiski masu tingimustes mingil määral vähenesid.

Ütleksin, et me kindlasti saame hakkama. Küsimus on, palju me saame inimestele võimaldada vaba aega, et nende töönädal siiski oleks tööseadusandluses ette nähtud pikkusega või kui seda ei saa võimaldada, et kuivõrd suudame seda kompenseerida. Kahel või kolmel korral viidi meil läbi töönädala hindamine, [millest ilmnes, et] töönädalad on peaaegu kõigil kolmandiku-neljandiku võrra pikemad, kui peaks olema.

Kuidas on selline olukord mõjutanud teaduskonna sisekliimat?

Kui palju need inimesed ise rahulolematud on, aga selle tõttu kannatavad nende pered ja nende taastumine, mis viib lõpuks terviseprobleemideni. Vaatamata raskustele ja sellele, et osa inimesi on hakanud teisi tegevusi tegema, on põhiosa töötajatest meil püsinud. Ega nad kerge südamega lahkumisvaldust ei teeks, aga ei saa ju ka eeldada, et inimene terve elu ootab, kuniks asjad paranevad. Tuleb ka arvestada, et õppe- ja teadustööga tegelev personal vajab pikaajalist ettevalmistust ning pole sageli kergesti asendatav. Seetõttu peab analüüsima, kuidas oleks tööpäevad sellise pikkusega, et elus ka teisteks asjadeks aega jääks.

Kuidas loodate teaduskonna tulusid kasvatada?

Meil arendame edasi potentsiaali, et saada erinevaid projekte. Pean silma rakendusuuringuid. Näiteks et Eesti ministeeriumid leiaks meid üles. Meil on piisav potentsiaal, et peaaegu igale ministeeriumile pakkuda mõnes valdkonnas seda, et suudame diagnoosida ja võibolla ka kujundada poliitikasoovitusi. Ka rahvusvahelised teadusprojektid on üks võimalus. On mitmed ELiga seonduvad rahastamisallikaid. Tuleb vaadata, kuidas nende raamistikus pakkuda asju, mis võiks olla konkurentsivõimelised.

Mida ka kindlasti tahame arendada, aga kus on ülikooliga tervikuna läbirääkimiskoht, on rahvusvahelistumine ingliskeelse õppe näol. Oleme selle käivitanud ja tänavu läks juba väga hästi meil kursuse komplekteerimine. Selle aasta esimene kursus on intellektuaalselt ja ka sotsiaalselt tõeliselt tubli.

Palju tudengeid ingliskeelsesse rühma kuulub ja kust nad pärit on?

On inimesi Pakistanist, Gruusiast, Lätist ja Soomest ning ka mõned Eesti olümpiaadivõitjad. Meil oli 15 kohta ja lõpuks sai vist 12 täidetud. Samas tugevaid kandidaate oli tunduvalt rohkem. Üks probleem on, et meie vastuvõtuprotseduurid päris täpselt veel ei haaku mujalt maailmast tulijatega. ELi välistelt kandidaatidelt palume, et nad juba märtsis end meiega seostaksid, aga otsuse [vastuvõtmise kohta] saavad nad alles juuli lõpus. See on liiga pikk aeg selleks, et need huvilised püsiks.

Kas ingliskeelne õpe juba tasub ära? Rühmas on vaid 12 inimest, samas õppejõud peavad neile kõik eraldi inglise keeles ette valmistama...

Oleme isegi pidanud neil kursustel osalemist piirama, sest ka Erasmuse tudengid kvalifitseeruvad neile ning mõnes grupis on 25-30 inimest. Me ei ole veel täpset arvestust teinud, aga sel aastal ei pruugi veel otseselt ära tasuda.

Kui keeruline on leida õppejõude, kes inglise keeles õpetaks?

Ületamatuid probleeme pole olnud. Meil on doktoritööde kaitsmine viimastel aastatel väga hästi edenenud ja neile kõrgelt kvalifitseeritud inimestele, kes on just oma doktoritöö teinud ja valinud akadeemilise karjääri, on see nagu järgmine eneseteostus ning võibolla ka aitab hoida neil oma kvalifikatsiooni, säilitada inglise keeles suhtlemist.

Mida arvate ideest muuta kogu Tartu Ülikooli majandusõpe ingliskeelseks?

Doktoriõppes oleks see võib-olla realistlik. Ka bakalaureusetasemel saab mõnes aines teatud osad teha ingliskeelse kirjanduse baasil või moodustada ühise seminarigrupi näiteks Londonis, Turus või Barcelonas asuvate tudengitega. Virtuaalsed võimalused on selleks olemas. Aga eestikeelne osa võiks ka säilida, niikaua kui räägime rahvusülikoolist.

Ma isiklikult arvan, et viie aasta jooksul me kindlasti seda [inglisekeelse õppe] teed ei lähe. Aga see on läbiarutamise küsimus ja ilmselt on ka riigil siin oma sõna sekka öelda.

Enamik majandusteaduskonna doktoritöödest juba kaitstakse inglise keeles...

Juba vist ligi 7 aastat pole ühtki eestikeelset doktoritööd olnud.

Kas see on paratamatus?

Seda nimetatakse reaalsusetajuks. Sest meil siiski need tööd lähevad nii sügavuti eri valdkondadesse, et sama teema eestikeelne lugejaskond võib olla vaid 3 või 5 inimest ja seetõttu ei ole ratsionaalne, et me eesti keeles neid avaldame. Meil on aga kindel nõue, et doktoriöö osa on 20-25 lehekülge eesti keeles ja see on piisav, et eesti teaduskeele põhimõisted fookuses hoida.

Kas kujutate ette, mida tähendab majandusteaduskonnale nn tasuta kõrghariduse reform?

Pean ausalt tunnistama, et ei kujuta. See on alles projektitasandil. Siin on nii palju erinevaid ideid ja huvigruppe, et selle pealt tegevuse planeerimist alustada on liialt ennatlik.

Aga tasuta kõrgharidus peaks tulema juba järgmisest õppeaastast. Kas selle reformiga mitte liialt ei kiirustata?

Kui seda suudetakse nii hästi ette valmistada, et selle realiseerimine oleks realistlik ja pole argumente selle vastu, siis tuleb katsetada. Aga kuna kõik see on alles n-ö embrüonaalses faasis, siis mul puuduvad teadmised ja võibolla ka oskused seda hetkel hinnata.

Majandusteaduskonnale võib see vist tähendada suurt tulude kaotust, kui tasulisi õppureid enam vastu võtta ei saa...

Kindlasti see mõjutab eelarvet, aga võibolla on selleks jälle head kompenseerimise mehhanism planeeritud. Ma loodan vähemalt, et selle kavandi koostajate eesmärk ei ole ju neid valdkondi, mis nüüd tuludest ilma jäävad, välja suretada, vaid pigem anda neile rohkem võimalust kvaliteedile keskenduda.