/nginx/o/2011/08/04/696220t1hfa0b.jpg)
Kodanikuühendus Tehnoloogia ja Demokraatia Keskus soovitab oma eile avaldatud uuringus võtta USA-l enda kodanikele ID-kaartide arendamisel eeskuju Eestist.
Kodanikuühendus Tehnoloogia ja Demokraatia Keskus soovitab oma eile avaldatud uuringus võtta USA-l enda kodanikele ID-kaartide arendamisel eeskuju Eestist.
«2011. aasta seisuga on enam kui 90 protsendil Eesti rahvastikust e-ID. Seevastu USAs ei ole aastal 2011 rahvuslikku e-ID süsteemi. Enamik inimesi kasutab endiselt halvasti kaitstud kasutajanimede ja salasõnade kogumikku, et pääseda ligi veebiteenustele,» vahendab Nextgov.com uuringut.
Tänavu kevadel USA võimud küll astusid sammu edasi vabatahtliku e-ID arendamisel, seda avaliku ja erasektori koostöös initsiatiivi National Strategy for Trusted Identities in Cyberspace raames.
Eesti aga hakkas kohustuslikke e-IDsid väljastama juba 2002. aastal. Inimesed kasutavad neil internetis valimistel osalemiseks, pangaülekannete tegemiseks ja lepingute allkirjastamiseks ning ka ühistranspordi- ja uksekaardina. Lisaks on need kättesaadavad ka mobiiliformaadis. Mobiili-ID andmed on säilitatud väiksemal kaardil, mis mahub nutitelefoni, on aruandes kirjas.
Belgias on aruande kohaselt üks e-ID aeglase kasutuselevõtu põhjusi see, et paljudel inimestel pole kaardilugejaid, mis maksavad raha ja võivad olla keerulised installeerida. Eesti valitsus aga hakkas varakult müüma 20-euroseid kaardilugeja stardipakette ning muutis kiiresti e-ID rakenduse kasutatavaks kõigis operatsioonisüsteemides ja veebilehitsejates.
«Kõige aeganõudvam on muuta masside meelsust,» ütles politsei- ja piirivalveameti ekspert Helar Laasik aruande koostajatele. «Nad peavad mõistma, et uus [e-ID] süsteem on selge, lihtne, läbipaistev ja väga turvaline.»