/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2010/10/02/442881t1heafa.jpg)
Peaminister Andrus Ansip ütles, et valitsus näeb eurovõlakirjades moraaliriske, sest nendega justkui premeeritakse riike, kelle rahandus on korrast ära.
Ansip: eurovõlakirjadega premeeritakse kriisis riike
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei arva, et eurovõlakirjad võiksid fundamentaalselt kogu võlakriisi momentaalselt lahendada,» ütles Ansip valitsuse pressikonverentsil.
«Me oleme eurovõlakirjade suhtes väga ettevaatlikud, meile ei ole neist otseselt mingit tulu tõusmas ega kahju sündimas - teatavasti meie finantsturgudelt ei ole raha laenanud, Eestis ei ole valitsuse võlakirju olemas. Meil on resrevides endiselt valitsussektoril 12 protsenti SKT-st,» lausus peaminister.
«Seetõttu Eesti jaoks on küsimus suhteliselt teoreetiline, kuid siiski me arvame, et me ei peaks premeerima neid riike odavama intressiga, kes oma riigi rahandust pole suutnud korras hoida.»
«Me näeme eurovõlakirjades väga suuri moraaliriske. Need riigid, kes on oma riigi rahanduse korras hoidnud ja saavad seetõttu vahendeid finantsturgudelt odavamalt, peaksid nüüd siis ohverdama midagi nende riikide heaks, kus riigi rahandus on korrast ära ja kellele finantsid tulevad märksa kallimalt kätte,» rääkis Ansip.
«Kui nii tugeva rahandusega riigi kui kehva rahandusega riigid pannakse sõltuma ühest intressimäärast, siis on selge, et ega kõigil see intressimäär alaneda ei saa, kellelgi peab see tõusma. Kuna meie on riigirahandus korras, siis suhteliselt instinktiivselt me eeldame, et ka meie puhul tähendaks see olukorra halvenemist, aga see on vaid teoreetiline võimalus, sest praktiliselt me ei laena raha finantsturgudelt ja seetõttu me ei pea seda õigeks,» rääkis peaminister.
«Me näeme seda, et praegu on finantskriis tugev nendes riikides, kus tänu eurole on laenuraha odavalt kätte tulnud,» lisas Ansip.
Ta nägi ainsa lahendusena finantskriisile seda, et kulusid hoitakse kokku, viiakse läbi struktuursed reformid, mis omakorda vähendavad kulusid ja efektiivistavad raha kasutamist, samuti suurendatakse maksutulusid – kas parema maksukogumise või maksumäärade tõstmise kaudu.