/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
Inimeste tarbimisjulgus on kiiresti langenud ja pankade laenupoliitika ei soosi kinnisvarasse investeerimist, kindlustunde vähenemine pärsib majanduskasvu taastumist, kommenteeris rahandusministeerium Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) 3,5-protsendilist langust kolmandas kvartalis.
Statistikaameti andmeil vähenes SKP kolmandas kvartalis 3,5 protsenti, mis vastab rahandusministeeriumi praegustele ootustele.
Majanduse nominaalkasv, ehk majanduskasv ilma hinnamuutusi arvesse võtmata, oli siiski positiivne 3,8 protsendiga.
Tulud ja tarbimine
Kolmandas kvartalis jätkus kiire palga- ja pensionitulude kasv, kuid sellele vaatamata piirasid elanikud oluliselt oma tarbimist.
Elanike julgus suunata saadavat tulu kaupade ja teenuste ostmiseks on kiiresti vähenenud ning kolmandas kvartalis oli tarbimiskulutuste kasv sissetulekute kasvust poole aeglasem. Tarbijate ettevaatlik käitumine jätkub ilmselt ka lähemas tulevikus.
Kinnisvara ja investeeringud
Kinnisvarahindade kestev langus ning pankade rangem laenupoliitika ei soodustanud ka kinnisvarainvesteeringuid.
Ettevõtete investeeringute järsk vähenemine tulenes samuti negatiivsetest kasvuväljavaadetest ning kiiresti kahanevatest kasumitest.
Kuigi valitsemissektori investeeringud siiski kasvasid, toimub see aeglustuvas tempos. Majanduskonjunktuuri indikaatorite viimased arengud viitavad investeeringute tunduvale vähenemisele ka järgmisel aastal.
Eksport kasvas
Ekspordi kasv oli kolmandas kvartalis tugev, ulatudes 6,3 protsendini, kuid tulenes peamiselt madalast võrdlustasemest.
Sisenõudluse kokkutõmbumine tõi sarnaselt aasta esimese poolega kaasa impordi vähenemise. Kokkuvõttes oli kaupade ja teenuste bilansi puudujääk kolmandas kvartalis viimaste aastate väikseim.
Kasumid vähenesid
Majandussektorite lõikes mõjutas kolmandas kvartalis SKP vähenemist kõige enam ettevõtete sektori lisandväärtuse vähenemine 3,8 protsendi võrra.
Oluline mõju oli sisekaubanduse, ehituse, veonduse ja laonduse, energeetika ning töötleva tööstuse lisandväärtuse kahanemisel.
Finantssektori ning kodumajapidamiste roll lisandväärtuse loomisel osutus kolmandas kvartalis samuti negatiivseks. Lisandväärtuse loomist toetas vaid valitsemissektor.
Kindlustunne
Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne langes oktoobris ja novembris veelgi. Tootjate jaoks on kindlustunde languse peamiseks põhjuseks nõudluse oluline vähenemine, mille taga on lisaks nõrgenenud sisenõudlusele ka eksportturgude jahenemine.
Nõrgenev kindlustunne ja majandusharude arengunäitajad viitavad sellele, et majanduslangus süveneb ning majanduse üldolukorra paranemist lähikvartalitel oodata ei ole.