Tudengi peamised tuluallikad on toetus kodustelt ja ise teenitud raha

Õppelaenu võtavad rohkem need tudengid, kes on pärit madalama sissetulekuga peredest. Foto: Toomas Huik

Sügise algus tähendab paljude perede jaoks uut olukorda, kus mõni pereliige asub omandama kõrgharidust ning sageli kolib selleks ka kodust ära.

Koos õppima asujaga tuleks õpinguperioodi kulud kokku arvestada ja raha kasutamist planeerida, et kõrgkooli siirduva noore iseseisva elu algus ei tabaks pere rahakotti väga valusalt. Ka värskel tudengil endal on lihtsam ennast distsiplineerida, kui kohe kokku leppida, palju kodustelt toetust oodata on.

Esmakursuslase eelarves on tuluallikaid mitu: koduste toetus, korraliku õppimise korral õppetoetus alates teisest semestrist, vajadusel õppelaen ja oma teenitud raha. Kodust kaugel õppijad saavad toetust ka sõidukulude kompenseerimiseks. Ehkki õppimise ajal töötamine ajab koormuse üsna kõrgeks, on see paljude üliõpilaste jaoks siiski lahenduseks, kuidas ots otsaga kokku tulla.

Kui töölemineku vajadus on paratamatu, on tudengil mõistlik otsida tööd, mis oleks õpitava erialaga seotud – nii saab juba õpingute ajal pandud alus edasisele karjäärile. Esimesel kursusel siiski tööle minna ei tasuks, kui vähegi võimalik – nii kasvavad koormus ja stress kohe kooli algul üle pea ja uue olukorraga harjumiseks ei jää üldse aega.

Vanemate toetus

Ehkki see on paljude perede jaoks keerukas, püütakse tudengitest lapsi siiski toetada. Kui laps läheb kõrgkooli ja kolib kodust välja, tuleb vanematel arvestada, et omaette elava tudengi eelarve on keskmiselt 431 eurot kuus, millest enamus kulub eluasemele ja toidule. Kui noor elab õpingute ajal kodus, on kulud ühise majapidamise tõttu madalamad. Sellegipoolest on noore täiskasvanu kulud aktiivsele vaba aja veetmisele ja enesearengule kõrgemad kui koolilapsel. Mõelda tuleks lapse haridustee rahastamisele juba tema väikelapseeas – vara koguma hakates ei satu pere eelarve surve alla, kui laps kõrgkooli õppima asub.

Lisaks pereliikmete abile saavad täiskoormusega statsionaarses või päevases õppevormis õppivad tudengid taotleda 55,93 euro suurust põhitoetust. Siiski ei jagu seda kõigile. Riiklikku õppetoetust saab vaid umbes kolmandik õppijatest. Et toetusesaajad välja selgitada, koostatakse Eestis erinevalt paljudest muudest Euroopa riikidest õppeedukuse alusel pingeread.

Tudeng, kelle elukoht asub koolist kaugel, saab taotleda ka igakuist täiendavat 28,13 eurost toetust, mis on mõeldud eluaseme- ja transpordikulude katmiseks. Linnas liiklemiseks saab osta soodusmaksumusega kuukaardi, kuid kaugliinidel on soodustus ligikaudu kümme protsenti tavahinnast. Transpordikuludelt säästmiseks teevad nutikad noored internetis kokkuleppeid – sõidetakse koos autoga ja jagatakse bensiinikulud, järjest populaarsemaks muutub linnasõitude tegemine jalgrattal.

Õppetoetused

Õppetoetusi makstakse ainult õppeperioodil ehk kümme kuud aastas. Siiski jäävad tudengi õpingukulud valdavalt vanemate, teiste lähisugulaste ja noore enda kanda. Võimalikud toetused moodustavad igakuisest eelarvest õpingute perioodil vaid viiendiku ehk 20 protsenti. Paljud tudengid peavad lisaks elamiskuludele arvestama ka õppemaksuga. Näiteks mullu õppis tasulises õppes 49 protsenti tudengitest ehk 33 929 inimest, sealhulgas oli sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse tudengitest oma raha eest õppimas koguni 83 protsenti ehk 19 370 inimest.

Paljud noored, kes said ülikooli sisse, kuid ei pääsenud tasuta kohale, ei saa õpinguid alustada, kui vanematel puuduvad võimalused tuhandetesse eurodesse ulatuva õppemaksu ja elamiskulude tasumiseks. Töö kõrvalt õppijatel tuleb ka tulevikus arvestada õppemaksu tasumisega, sest tasuta õppekohtasid jagub vaid täiskoormusega õppijatele.

Õppelaen

Õppimise rahastamiseks on võimalik kasutada ka õppelaenu, ent seda ei tohiks siiski võtta kergekäeliselt – võetud laen saadab koolilõpetaja ellu päris korraliku laenukoormaga. Tänavu on õppelaenu maksimumsumma 1917,35 eurot aastas. Kolm aastat maksimummääras laenuvõtmist tähendab kooli lõpetamise järel igakuist makset 97 eurot.

Kokku tuleb pangale kuue aastaga tagasi maksta 6713,12 eurot (105 038 krooni). Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et õpingute ajal tuleb kord aastas tasuda intresse ning tagasimaksetega tuleb alustada ka siis, kui kooli lõpetamise või õpingute katkemisel ei õnnestu koheselt tööd leida.

Vastavalt 2008. aastal Euroopa Liidus läbi viidud uuringule saavad Eestis kodustelt enam toetust paremal järjel tudengid ning igapäevakulutustelt kokku hoidma ja laenama on sunnitud need, kes pärit madalama sissetulekuga peredest.

Õppelaenu võtnud üliõpilaste osakaal kahaneb vanemate majandusliku olukorra paranemisega. Madalama sissetulekuga peredest pärit tudengitest võtab õppelaenu 66 protsenti, keskmise majandusliku olukorraga peredest 58 protsenti ja hea majandusliku olukorraga peredest 47 protsenti üliõpilastest.

Mida piiratumad on perekonna rahalised võimalused, seda suurem on tõenäosus, et tudeng õpingute ajal toimetuleku eesmärgil töötab. Madalama sissetulekuga peredest pärit üliõpilastest töötab 77 protsenti toimetuleku eesmärgil, hea majandusliku olukorra peredest aga 42 protsenti. Paraku kuulub Eesti ka nende riikide hulka, kus ligipääs kõrgharidusele on oluliselt lihtsam nende jaoks, kelle vanematel on kõrgharidus.