Eesti toidutootjad ei saa kõva konkurentsi tõttu endale kvaliteediapse lubada

Leiburi kvaliteedijuhi kinnitusel ei saa nad endale apsakaid lubada, sest koos leivaga müüakse tarbijaile ka usaldust. Pildil leibade pakkimine Leiburi tehases. Foto: Raigo Pajula

Alakaalulised piimapudelid ja kile sisaldanud broilerinagitsad on viimased toimetusele saabunud teated ebakvaliteetsest toidust meie poelettidel. Tõsi, sellised juhtumid on üsna harvad, kuid sunnivad siiski küsima, kuidas on taolise toodangu jõudmine tarbijani üldse võimalik.

Kohalikke toidutootjaid ühendava toiduliidu juht Sirje Potisepp märkis, et sellised juhtumid on alati äärmiselt kahetsusväärsed ning ei tee sugugi au juhtumiga seotud ettevõtetele. Samas valitseb praegu Eesti toiduturul väga tihe konkurents ja tootjad ei saa endale kvaliteediapsakaid lubada. Seetõttu oli Potisepp kindel, et valdav enamus meie tootjatest tegutseb mõtteviisi järgi «tarbijat saab petta vaid korra».

«Me ei müü pelgalt leiba, vaid müüme ka usaldust. Seetõttu ei hakka me pisimagi kahtluse korral riskima, vaid saadame katla sisu kohe biojäätmetesse,» avaldas näiteks pagaritööstuse Leibur tootearendusjuht Tiina Rühka.

Ta kirjeldas ka, et nende ettevõttes on olemas pretensioonide register, kuhu kantakse kõik laekunud kaebused. Need tulevad nii kliendihaldurite ja müügijuhtide kaudu kui ka otse tarbijailt e-kirja ja telefoni teel. Potisepp tõi ses osas positiivse näitena välja tooted, mille märgistusele on lisatud ettevõtte infotelefoni number. Nii saab tarbija oma pretensioonid ja tagasiside kiirelt tootjale edastada.

Varem alkoholi tootvas firmas Remedia tegutsenud Potisepp lisas veel, et kuigi tootjad võtavad iga kaebust tõsiselt, raiskab osa tarbijatest ka asjata firmades kvaliteediküsimustega tegelevate inimeste aega. «Viinatehases töötades ei olnud sugugi harvad sellised kaebused, kus helistati ja öeldi, et meie tehases toodetud viin, mida eile õhtul joodi, ei olnud 40-kraadine. Palve peale edastada vastav toode labori analüüsiks öeldi, et jõime ära ja nii kolm pudelit, aga ükski polnud 40-kraadine,» meenutas toiduliidu juhataja.

Samuti oli Potisepal tollest ajast meeles juhtum, kus Pärnus käis poodides inimene, kes vahetas veega täidetud pudeleid viinapudelitega. «Läks poodi, küsis esiteks konkreetset viinamarki ja valis siis ülemiselt riiulilt veel mõne toote. Sel ajal, kui müüja riiulilt nõutut võtma läks, vahetati poeletil olev originaalpudel võltsi vastu ja lõpuks osteti vaid midagi hästi odavat – vett või limonaadi. Asi sai seletuse siis, kui mitmetest poodidest tuli järjest kaebusi, et pudelis on vesi või pudel veidi imelik,» meenutas ta.

Ka Leiburi kvaliteedijuht tõi välja juhtumeid, mille puhul ei saa tootja suurt midagi ette võtta. Näiteks helistavad tarbijad tehasesse ja kurdavad, et leib lihtsalt ei maitse neile või et nende vanaema küpsetatud leib mekib paremini.

Üldine suhtumine kohalikku toitu ja siinsetesse tootjatesse on aga siiski positiivne. Ka viimase konjunktuuriinstituudi tehtud toiduteemalise uuringu andmetel peavad tarbijad kohalikke tooteid usaldusväärseteks. See on toiduliidu juhi hinnangul kõrge tunnustus tarbijatelt, mis paneb tootjale samal ajal ka vastutuskoorma.

Suur hüpe kvaliteedivaldkonnas toimus Potisepa sõnul Eestis Euroopa Liiduga liitumise ajal. Siis tuli tööstustel euronõuete täitmiseks teha suuri investeeringuid ning praegu peaks kõiki reegleid ja kontrolle arvestades olema välistatud, et ebakvaliteetsed tooted poodi ja tarbijateni jõuavad.

«Ettevõtetes on korraldatud personali tervisekontroll, kehtestatud hügieenireeglid, korraldatud töötajate koolitus, täidetud seadusega ettenähtud nõuded, mida veterinaar- ja toiduamet kontrollib. Seega, kõik eeldused ohutuks toiduks on loodud, kuid inimlikud vead ja juhtumised ei ole siiski 100 protsenti välistatud,» märkis tööstuste esindaja.