Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Inimesed jätavad arvestatava osa kroonidest endale mälestuseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti Panga andmetel oli eelmise nädala lõpu seisuga  krooni sularaha ringluses veel ligi 58,1 miljoni euro ehk 909 miljoni krooni väärtuses.

Nimetatud summast oli pangatähtede osa 51,8 ja müntide osa 6,3 miljonit eurot.

Selle aasta alguse seisuga oli kroone ringlusesse jäänud 372,4 miljoni euro väärtuses. Sellest umbes pool vahetati eurodeks paralleelkäibe ajal, mil kõrvaldati ringlusest ligi 190 miljoni euro väärtuses kroone.

Veebruari teiseks nädalaks langes nädala jooksul ringlusest kõrvaldatud kroonide maht 4,3 miljoni euroni.

Alates aprillist on iganädalaselt keskpanka kroone tagasi tulnud vähem kui 2 miljoni euro väärtuses. Viimaste kuude lõikes on tagasitulevad summad pidevalt vähenenud. Augustis jõudis kuu aja jooksul keskpanka tagasi vähem kui 1,3 miljoni euro väärtuses krooni sularaha.

«Võib eeldada, et suur osa praegu veel ringluses olevast krooni sularahast jääbki keskpanka tagasi tulemata - osa Eesti krooni pangatähtedest ja müntidest jääb ilmselt inimeste kätte mälestuseks, osa (eriti väiksemate nimiväärtuste osas – V.R.) on kadunud või ringluses hävinenud,» hindas Eesti Panga avalike suhete juht Viljar Rääsk.

«Samas on tagasituleva sularaha mahu osas raske hinnanguid anda või võrrelda teiste eurole üleläinud riikidega, kuna ringluses olnud riikliku valuuta nimiväärtuste struktuurid on olnud väga erinevad ja riigiti on ka sularaha kasutamise harjumused erinevad,» lisas ta.

Tagasi üles