/nginx/o/2008/09/19/75937t1h26a2.jpg)
Euroopa suurim ettevõtlusorganisatsioon Businesseurope seab Euroopat haaranud finantskriisist väljumise üheks põhitingimuseks eurotsooni laienemise kõikidesse liikmesriikidesse, sealhulgas Eestisse.
Businesseurope: eurotsooni laienemine Eestisse on hädavajalik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3. kuni 5. detsembrini kogunesid organisatsiooni alaliitude presidendid Pariisi, et kujundada kriisi lahendamiseks ühtne seisukoht, teatas organisatsioonis Eestit esindav Eesti Tööandjate Keskliit.
Businesseurope'i hinnangul tuleb finantsvapustustele vaatamata saavutada kõigis ELi liikmesriikides eelarve tasakaal, 75-protsendiline tööhõive, stabiilselt 3-protsendiline majanduskasv ja inflatsioonitase, mis ei ületaks 2 protsendi määra.
«Eesti ujub praegu kõigis seatud eesmärkides tugevalt vastuvoolu,» kommenteeris Businesseurope'is Eestit esindanud tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
«Euroopas ollakse tõsiselt huvitatud, et Eesti ühineks eurotsooniga võimalikult kiiresti. Kahetsusväärselt ei mõista valitsus maailmamajanduses toimuvaid arenguid ega ole seni astunud jõulisi samme ulatusliku eelarvedefitsiidi vältimiseks, mis lükkab liitumise eurotsooniga määramatusse tulevikku,» rääkis Veskimägi.
Veskimäe sõnul ei ole valitsus riigiasutuste tegevuskulusid piisavalt kärpinud. Vastupidi - raskel ajal maksavad ministeeriumid alluvatele miljonitesse kroonidesse ulatuvaid preemiad, kuigi tööpuudus on lühikese ajaga kahekordistunud ja majanduslangus on üle 3 protsendi.
«Minu hinnangul pole viga mitte riigiasutuste palgasüsteemis, vaid juhtimises,» sõnas Veskimägi.
Hinnangu majandusolukorrale andsid Pariisis teiste hulgas ka ettevõtjatega kohtunud Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. Sarkozy rõhutas, et finantskriisi lahendamiseks peavad Euroopa riigid kasutama kõiki meetmeid võimalikult paindlikult, näitama üles otsustavust ja koordineerima kõiki tegevusi omavahel.
Alaliitude presidendid toonitasid, et hoolimata valitsusabist kriisi lahendamisel ei tohi poliitikud sekkuda ettevõtete juhtimisse ega kavandada protektsionistlikke meetmeid siseturu reguleerimisel.
«Poliitikute seas valitseb tihti arusaam, et kui majandusel läheb hästi, siis on see nende teene ja kui läheb vastupidi, siis on süüdi ettevõtjad,» märkis Businesseurope'i prantslasest president Ernest-Antoine Seilièrre.
«Ettevõtjaid ei tohi majanduslanguse ajal represseerida maksude või täiendavate koormistega. Valitsused peavad mõistma, et majanduskriisist saavad riike välja aidata ainult ettevõtjad,» rõhutas Seilièrre.
Oma asutamise 50. aastapäeva tähistanud Businesseuorpe'i liikmeks on 40 Euroopa kõige mõjukamat ettevõtluse keskorganisatsiooni, mis esindavad 20 miljoni ettevõtja huve.