/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/08/30/727996t1hd265.jpg)
Ajakirjanik Anvar Samost leidis, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis ja Euroopa Stabiilsusmehhanismis osalemine on põhimõtteliselt õige, aga see võiks olla siseriiklikult paremini läbi räägitud.
Samost: stabiilsusfondides osalemine võiks olla Eestis paremini läbi räägitud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valitsus kiitis sel nädalal heaks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga liitumise. Võiksime küsida, kas on mõistlik sinna liikmeks minna?» küsis Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Olemas on ju plaan liituda selle järglase – Euroopa Stabiilsusmehhanismiga, summa, mida garanteerime on kolmandiku suurune riigieelarve aastatuludest,» märkis Samost.
«Arvan, et valitsus teeb õigesti, kui selles fondis ja mehhanismis osaleb, aga see osalemine võiks olla siseriiklikult läbi räägitud paremini,» tõdes ta.
«Kui ikka Kreeka või mõni teine riik oma kohustustega hakkama ei saa, siis ikka peame reaalselt maksma hakkama küll, seega Andrus Ansipi jutud, kuidas meil pole reaalseid rahalisi kohustusi, et ainult garanteerime, pole päris õige mehejutt,» rõhutas ajakirjanik Kalle Muuli.
«Parem on ikka istuda laua taga ja rääkida Kreeka teemal kaasa, mitte Soome kombel kuskil tagatoas Kreekaga susser-musser kokkuleppeid teha, mis nende laua taga räägitud jutuga kokku ei sobi,» leidis Samost.
«Kui õpetajad tulevad tänavale ja küsivad 5 või 20 protsenti palgatõusu ja seda toetab ka haridusminister, siis ütleb valitsus, et raha ei ole, aga kui Kreeka jaoks, Kreeka õpetajate jaoks on raha vaja, siis see raha, üpris müstilised summad, leitakse, poliitiline tahe on olemas,» nentis Muuli.
«Mu meelest muutub üha selgemaks, et ehk ei ole kasulik selles fondis osaleda ja seda laenu anda Kreekale,» leidis ta.