Professor: järgmist eurole ülemineku võimalust tuleb kaua oodata

Foto: Caro / Scanpix

Eelmisel nädalal ilmunud eurole ülemineku mõttekust kahtluse alla seadev artikkel ja selle pretensioonika pealkirjaga refereering inspireerisid Postimees.ee'd uurima, kas tõesti peavad majandusteadlased euro kasutusele võtmist kasutuks.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan, rahanduse ja panganduse õppetooli juhataja professor Enn Listra vastas Postimees.ee küsimustele euro kasutusele võtmise mõttekuse kohta.

Valitsuskoalitsioon on seadmas euro kasutusele võtmist peamiseks eesmärgiks. Eelmisel nädalal avaldas Aleksandr Tšaplõgin venekeelses ajalehes Vesti Dnja artikli, kus esitas majandusteadlaste vastuseid küsimusele, kas euro kasutusele võtmine aitab Eesti majanduskriisist välja. Aripaev.ee refereeris artiklit 2. detsembril pealkirja all «Majandusteadlased: euro ei päästa Eestit august välja.» 

Professor Listra, kas, miks ja millistel tingimustel on eurole üleminek Eestile kasulik?

Alustuseks võiks proovida vastata vastupidisele küsimusele - kas eurole üleminek on Eestile kahjulik? Sellele küsimusele saab vastata ainult eitavalt. Vähemalt esimese hooga ei tule pähe vettpidavaid majanduslikke argumente, mille tõttu üleminek kahjulik oleks, poliitilisi samuti mitte.

Jah, inimestel võib oma Rahast kahju hakata, kuid kahju pole sama, mis kahjulik! Seega juba ilma mingi erilise süvaanalüüsita võib oodata, et tegemist oleks ikkagi Eestile kasuliku sammuga.

Kindlasti on võimalik koostada konstruktsioone, kus me üheaegselt eurole üleminekuga teeme mingeid muid, rumalavõitu majanduspoliitilisi samme ja siis väita, et näete, tulemus on ju jama. Tulemust ei määra aga siis eurole üleminek, vaid need muud toimingud.

Väikeriigi raha ei saa kohe kuidagi maailmavaluutadega võistelda ja majanduse stabiilsetel perioodidel pole harilikult ka probleeme. Näiteks islandlased käisid oma raha uhkelt taskus kandes ninad püsti ringi kuni ameeriklaste lennuväljast tulenev rahavoog kokku kuivas. Katse majandust püsti hoida muudest allikatest tulevate mõnevõrra varjatumate rahavoogudega aga ei õnnestunud vähemalt maailma praeguses majandussituatsioonis.

Kriis on aga sealgi mõtteviisi oluliselt kainestanud ning nüüd kaalutakse kas dollari või euro kasutuselevõttu. Ühepoolset ja kiiret sealjuures, sest häda on suur ning euros nähakse olulist rohtu. Kolmanda, vähem radikaalse võimalusena kaalutakse meie olemasoleva valuutakomitee süsteemi kasutamist.

Siit tuli vastus ka küsimusele miks. Euro on oluline stabiilsuse pakkuja nii riigile, selle majandusele kui kodanikele! Lisaks veel terve rida majandusliku iseloomuga kasusid, mida võivad muud kasud üle kaaluda ainult sobiliku geograafilise asukohaga väga rikkas riigis nagu Šveits.

Ning lõpuks, eurole ülemineku tingimused. Need on meile ette antud ja ega võimalik innukas Eesti sisene diskussioon neid teiseks ei muuda. Siinkohal on olulised euroalaga liitumisega seotud inflatsiooni ja eelarve kriteeriumid, mis ütlevad ju lihtsaid asju. Hinnad peavad kasvama aeglaselt ja võlgu elada ei tohi. Ehk, oma kulutustega tuleb võimaluste piiresse jääda.

Kas Teie arvates väärib euro kasutusele võtmine valitsuse tähtsaimaks eesmärgiks tõstmist? Kas praegune ajastus on teie arvates hea?

Jah, arvan, et tegemist on eesmärgiga, milleni tuleb kindlasti jõuda. Selline eesmärk on ju meie ees pikka aega olnud ning asjaolu, et vahepealsel perioodil sellest ei räägitud, ei tähenda nagu eesmärk oleks kadunud. Lihtsalt asja, mille saavutamise võimatus kõigile teada, pole mõtet eesmärgina afišeerida.

Tänaste prognooside kohaselt võib aga eurole üleminek mõne aja pärast võimalikuks osutuda ning järelikult tuleb eesmärgi poole jälle astume hakata.

Kui see aeg mööda lasta ning koos majanduse elavnemisega ka hinnatõusud tulevad, oleme rongist jälle maha jäänud.

Kokkuvõtteks, ega me seda ajastust väga valida ei saa, euroalaga tuleb ühineda esimesel võimalusel, sest järgmise võimaluseni võib jääda väga pikk aeg. Seetõttu on praegune ajastus tegelikult pea paratamatu, sest siiani polnud inflatsioonikriteeriumi täitmiseks erilist lootust.

Viimased prognoosid aga lootust annavad ning kui valida on kitsal ajal kulutuste kokkutõmbamise või siis defitsiidis eelarve tekitamise vahel, siis valida tuleb esimene variant ning euro saavutamiseks vajalik eelarvedistsipliin siiski tagada. Selleks soovin jõudu poliitikutele ja kannatust mittepoliitikutele.