/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/10/06/445137t1h365a.jpg)
Bloombergi ajakirjanik Virginia Postrel rääkis hiljuti majandusinimestega hõõglampide keelamisest ja säästupirnide pealesurumisest – miks on majandusteadlased selles suhtes skeptilised?
Majandusreeglid ei kiida säästurevolutsiooni heaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väiteid oli erinevaid. Näiteks et selline kampaania ei võtta arvesse elektri päritolu. Kui kogu sinu elekter tuleb rohelistest allikatest, siis säästupirnide kasutamine ei anna mingit CO2 vähenemist. Teiseks, see ei motiveeri mitte kuidagi elektritootjaid vähem saastavaid tehnoloogiaid arendama.
Kolmandaks on küsimus elektri kogutarbimises, mitte kuidas tarbitakse, kas hõõglambi või säästupirni, plasmateleviisori või külmkapi abil.
Saksamaal tehtud uurimused näitavad, et 10–15 protsenti peredest, kes läksid üle säästupirnile, ei tarbinud sugugi vähem elektrit kui varem, lihtsalt tänu efektiivsemale tehnoloogiale lasid nad pirnidel kauem põleda või kasutasid võidetud säästu mujal.
Nii öeldaksegi, et kui tahad tarbimist vähendada, tõsta hinda (näiteks elektrihinda maksude kaudu), aga ära mine näppima tehnoloogia arengut ja tarbijate valikut. Küll turg selle ise paika paneb.