/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2011/09/10/743102t1h94d8.jpg)
Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.
Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma päris mürki ei julge selle peale võtta, aga usun küll, et kunagi tulevikus vaadatakse säästupirnidele kui ühele pealesurutud hälbele tehnika arengus. Omamoodi tupikteele,» märkis Saari.
«Nii nagu gaaslahendusega valgusti (säästupirn), olid sellisteks hälveteks näiteks ka vahelduvvoolu alaldamiseks levinud gaaslahendusventiilid ja elavhõbealaldid, mida muuseas toodeti nõukogude ajal ka Tallinnas. Pigem on tulevikutee ikkagi tahkisefüüsikal põhinevad LED-lambid,» sõnas ta.
Füüsikuna, kes teab, mis asi on energia jäävuse seadus, tõi ta säästupirnide pealesurumisele veel ühe vastuargumendi. «Öeldakse, et tavaline hõõglamp kasutab ainult vähese osa elektrist valguse tootmiseks ja enamikus toodab soojust. Tõsi ta on, kuid meie kliimas ei ole hõõglambi soojus raiskamine, sest peame oma kortereid ja majasid kütma niikuinii. Kui hõõglampidest tulev soojus ära kaob, siis peame muid soojusallikaid rohkem kasutama. Mõnel juhul võib ökoloogiline jalajälg niimoodi isegi suureneda,» sõnas ta.