Elektriohutusnõuete eiramine on eluohtlik

Kõige enam ületab praegune palk buumiaegset elektrienergia tegevusala puhul, Foto: Scanpix/CORBIS

Eestis toimub aastas umbes kakskümmend elektriga seotud õnnetust ning üle kahesaja elektriseadme või -paigaldise rikkest põhjustatud tulekahju.

Õnnetuste peamiseks põhjuseks on elektriohutusnõuete eiramine, seadmete ja paigaldiste puudulik hooldamine ja ebaõige tegutsemine. Hoonete omanikud ei pööra ohutuse tagamiseks kehtestatud nõuetele piisavalt tähelepanu või jätavad kokkuhoiu eesmärgil vajalikud investeeringud ja toimingud tegemata.

Kontrolli elektrisüsteeme regulaarselt

Kõik seadmed vananevad ja kuluvad kasutamise käigus, nii ka elektripaigaldised. Kuivõrd elektrisüsteemide puhul pole tekkinud rikked tavakasutajale silmaga nähtavad, on oluline lasta teatud regulaarsusega vastava pädevusega ettevõttel hoone elektripaigaldised üle vaadata.

Seadusest tulenevalt ja ohutust silmas pidades tuleb elektripaigaldisele teatud perioodi järel teostada tehniline kontroll, mille sagedus sõltub paigaldise liigist.

Kuigi eluruumides, näiteks eramutes, korterites või suvilates pole elektripaigaldiste tehniline kontroll kohustuslik, on see siiski soovitatav. Korterelamute ühiskasutatavas osas (trepikoda, kelder) on korraline tehniline kontroll kohustuslik.

Tehnilist kontrolli võivad teostada ainult vastava akrediteeringu ja registreeringuga ettevõtted, selliste ettevõtete kontaktandmed on kättesaadavad majandustegevuse registrist.

Tehnilise kontrolli käigus hinnatakse visuaalselt elektripaigaldise olukorda, tutvutakse dokumentatsiooni ning katse- ja mõõtmistulemustega, vajadusel tehakse paigaldises täiendavaid kontrollmõõtmisi.

Nende toimingute alusel otsustatakse, kas paigaldis on korras või mitte. Korras paigaldisele väljastatakse nõuetekohasuse tunnistus. Kui paigaldis pole korras, esitatakse tuvastatud puuduste loetelu, mille põhjal saab omanik lasta paigaldise korda teha.

Ära tee elektritöid ise

Elektritööde puhul on tegemist väga spetsiifiliste ja ohtlike toimingutega, seetõttu tohivad neid teostada ainult piisava elektriohutusalase ettevalmistusega isikud.

Elektritöödega tegelevad ettevõtted peavad omama vastavat registreeringut majandustegevuse registris, samuti on nõutav tööde eest vastutava isiku ehk elektritööde juhi olemasolu.

Ise võib teha vaid lihtsamaid elektritöid, näiteks lampide ja kaitsmete vahetamine, elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine ning pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras.

Ära kasuta elektriseadmeid selleks mitte ettenähtud oludes

Üldjuhul on tavalised elektriseadmed mõeldud kasutamiseks üksnes sisetingimustes. Kui elektriseadmel pole tähistust, mis lubab seda kasutada välistingimustes, siis sellist seadet õues või märgades oludes kasutada ei tohi. Elektriseadme kasutamine valedes oludes võib põhjustada elektrilöögi.

Ära kasuta elektriseadmeid, millel on nähtavaid kahjustusi

Kui elektriseadmel on juba visuaalselt näha kahjustusi, võib eeldada, et kahjustada on saanud ka elektriseadme isolatsioon. Kahjustatud elektriseadme kasutamine on väga ohtlik, kuna võib põhjustada elektrilöögi või tulekahju.

Räägi lapsele elektriga seotud ohtudest

Igal aastal juhtub õnnetusi, kus lapsed on saanud elektrilöögi pingestatud elektriseadme või selle osa puudutamisest. Näiteks möödunud aastal toimus pea 25 protsenti kõigist elektriõnnetustest just lastega.

Kuna lapsed ei oska ise ohtu karta, peaksid vanemad jälgima, et pingestatud elektriseadmed ei oleks lastele kättesaadavad. Kindlasti peaksid vanemad oma lastele pidevalt elektrist tulenevatest ohtudest rääkima, näiteks seda, et elektriliinide ja alajaamade läheduses ei tohi mängida, elektriseadmeid ega juhtmeid ei tohi torkida või et elektriseadmeid ei tohi kasutada vee läheduses.